"Kuna nii põlevkivitööstuse transformatsioon keemiatööstuseks kui ka merenduse süsinikujalajälje vähendamine on pikk protsess, siis me ei näe, et nimetatud kokkulepe meie tegevust märkimisväärselt mõjutab," ütles Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola ERR-ile.

Algatuse pikale ajaperspektiivile viitas ka Viru Keemia Grupi (VKG) pressiesindaja Irina Bojenko: "Vaadates laevanduse maastikul toimuvat, toodetakse jätkuvalt enamik uutest laevadest konventsionaalsel kütusel, mille keskmine eluiga on ca 40 aastat."

Tema sõnul on IMO soov vähendada süsinikuheitmete intensiivsust laevanduses arusaadav ning mingil määral oodatav samm. "Samas vajab selle eesmärgi rakendamine päriselus tugevat tehnoloogilist lahendust ning korralikke investeeringuid," lisas Bojenko.

IMO merekeskkonna kaitse komitee uuendas 7. juulil peetud istungil strateegilist plaani laevandussektoris kliimaneutraalsuse poole liikumiseks. Täpsustatud plaani kohaselt peaks laevandussektor olema 2050. aastaks lähedal kasvuhoonegaaside nullemissioonile, mis tähendab, et laevandus sisuliselt ei tekita täiendavalt kasvuhoonegaase juurde. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks laevade tekitatavate kasvuhoonegaaside hulk vähenema 2030. aastaks võrreldes 2008. aastaga 20–30 protsenti ning 2040. aastaks 70–80 protsenti.

Kliimaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner selgitas ERR-ile, et plaan ei keela otseselt seni kasutuses olnud või seni toodetavate laevakütuste kasutamist. Küll aga loetletakse mitmeid võimalusi, mida kasvuhoonegaaside vähendamiseks teha.

"Näiteks tuleks parandada laevade energiatõhusust, mis tähendab, et uutel ehitatavatel laevadel peaks olema sellised mootorid, mis toodavad või kasutavad energiat senisest tõhusamalt. Samuti on plaanis soodustada ja motiveerida uute kütuste kasutuselevõttu, mis on kas väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga või ilma selleta," ütles ta. "Lisaks on olemas tehnoloogiaid, mis aitavad tekkivaid kasvuhoonegaase kinni püüda ja nn ära pakkida selliselt, et need õhku ei paiskuks. Ka nende kasutuselevõttu tuleks laiendada eeskätt seal, kus kasuhoonegaaside mahukast kütusest loobuda ei saa," lisas Reisner.

Põlevkiviõli kasutatakse selle madala väävlisisalduse, väiksema viskoossuse ja madala hangumispunkti tõttu peamiselt raske kütteõli omaduste parendamiseks, sealhulgas laevakütuste lisandina, keemiatööstuse toorainena ning katelde ja tööstuslike ahjude kütteks. 

Samas moodustab kogu maailma laevanduse heide globaalsest kasvuhoonegaaside heitest ligikaudu kolm protsenti, aga see on viimastel aastatel kasvutrendis.

"Põlevkivist toodetud kütuste ja muude fossiilsete kütuste panus kasvuhoonegaaside tekkesse on kahtlemata oluline. Tänases olukorras, kus kasvuhoonegaaside teket tuleb jõuliselt vähendada, puudutavad sellised suundumused nagu kasvuhoonegaaside vähendamine kõiki fossiilsete kütuste tootjaid, käitlejaid või kasutajaid. Seetõttu tuleb lähiajal selles sektoris kindlasti arvestada maailmas toimuvaid muutusi kütuste turul, kus rohkem hakatakse kasutama hoopis teistsuguseid kütuseid, millel näiteks kasvuhoonegaaside heide puudub või see on oluliselt väiksem," rõhutas kliimaministeeriumi merekeskkonna juhataja Reisner.

Tööstused: muutume kütusefirmadest keemiatööstusteks

Enefit Poweri juht Vainola ütles, et ettevõte plaanib praegu vedelkütustena turustatavad tooted tulevikus järeltöödelda erinevates keemiatööstuse valdkondades vajalikuks tooraineks.

"See tähendab, et asendame vedelkütuste tootmise järk-järgult plasti ja teiste tööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega. Põlevkivi kõrval võtame toorainena kasutusele ka plastijäätmed ning vanarehvid. Kusjuures vanarehvidest tootmisega plaanime alustada juba käesoleval aastal. Niimoodi tekitame tulevikus suletud ringi, kus meie tehasesse tulnud jäätmest saab täiendavaid naftabarreleid pumpamata tooraine uue toote tootmiseks," selgitas Vainola. "Põlevkivist, rehvihakkest ning lähitulevikus ka jäätmeplastist vedelkütuste tootmine ja eksport on vajalik samm järk-järgult vedelkütuste tootmiselt keemiatööstuse tooraine tootmisele liikumisel," lisas ta.

Enefit Power toodab praegu ligikaudu 400 000 tonni vedelkütuseid aastas, millest enamik eksporditakse vedelkütuste komponentideks.

Püüdlust rohelisema tootmise poole liikuda rõhutas ka Bojenko VKG-st: "Meie jätkame oma tootmisplaaniga toota jooksval aastal ligi 665 000 tonni põlevkiviõli, mis edasimüüjate kaudu jõuab globaalsele naftaturule ning tarbitakse raskeõli laevakütuse komponendina. Mis puudutab meie tulevikuväljavaadet, siis uurime põlevkiviõli tootmise kõrval paralleelselt rohemajanduse projekte plastijäätmete keemilise ringlussevõtu ja biotoodete tootmise näol."   

2022. aastal toodeti Eestis 1,102 miljonit tonni põlevkivikütteõli.