Ester Karuse: Eesti majandus kõrbeb, pangad aga suplevad miljonites

Eesti majanduse halb seis ja pankade plahvatuslikult kasvanud kasumid – need kaks kesknädalal kajastust leidnud vastuolulist uudist panid nii mõnegi inimese küsima – kuidas siis nii? Miks on Eesti riigis kujunenud selline olukord, kus tavainimene peab püksirihma pingutades hoolikalt kaaluma, mida poest osta ja kas saab perele puhkusereisi lubada, ning samal ajal teatavad uudisteportaalid pankade rekordkasumitest, küsib Ester Karuse.
Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide tõdemus, et kesksuvel on Eesti majanduse tervis päikesepaistelisest ilmast hoolimata halb, ei üllata vist kedagi. Oleme saanud juba pikemat aega lugeda uudistes, kuidas erinevad tööstusettevõtted tegevust koomale tõmbavad või sootuks uksed kinni panevad. Üllatas aga see, et "Aktuaalsele kaamerale" intervjuu andnud majandusminister Tiit Riisalo küll möönis olukorra tõsidust, kuid ei pakkunud omaltpoolt välja ühtegi lahendust. Nojah, Eesti 200 poliitik ei saagi ju oma mõtetega välja tulla enne, kui ei ole Reformierakonna käest heakskiitu saanud. Vandus ju Eesti 200 juht Lauri Hussar enne valimisi oravatele igavest truudust.
Reformierakonna juhitava valitsuse tegemisi vaadates tundub, et silmaklappidega ollakse kinni Eesti-siseses Exceli tabelis ega tajuta suuremat pilti. Meie töösturid ja põllumehed konkureerivad Euroopa ühisel turul ning kui teised riigid tulevad kas siis soodsama elektrihinna või maksupoliitika abil ettevõtetele appi, siis meie vaatame käed taskus seistes toimuvat pealt. Pole siis imestada, et poelettidel võtavad järjest enam võimust importkaubad. Kohalik toodang on lihtsalt üle mõistuse kallis. Minu kodukohas Valgas on inimestel saanud harjumuseks käia sisseoste tegemas teisel pool piiri ja praeguseid suundumisi hinnates see tendents vaid süveneb. Valitsuse suutmatus ettevõtjaid kuulda võtta ja neile Euroopa konkurentidega võrdväärseid tingimusi pakkuda, ei pane mitte ainult ohkama, vaid appi karjuma.
Ja milline on siis olnud valitsuse suvine tegevuskava? Lühidalt võib selle kokku võtta sõnadega kärped, kärped, kärped... Suletakse maakoolid, lõpetatakse tasuta ühistransport, miinimumini viiakse tee-ehituse rahastus, loobutakse õpetajate palgatõusust, liikumisaastal võetakse raha ära Eesti Koolispordi Liidult ja Eestimaa Spordiliidult Jõud ning tagatipuks plaanib regionaalminister Madis Kallas (SDE) raha kokku hoidmiseks alates sügisest tagada tasuta klaasi piima päevas ainult kuni kuuenda klassini.
Pankade ülisuur kasum tuleb Eesti inimeste taskutest
Kõiki neid kärpeid saaks vältida, kui kehtestada Eestis ajutine pangandusmaks. Keskerakond tuli ideega välja juba aasta alguses. Kui majanduses tekivad anomaalsed olukorrad, on riigi kohus sekkuda – näiteks kasutati erinevaid suunavaid meetmeid kõrgete energiakandjate hindade puhul.
Eestis tegutsevate pankade kasumid kerkisid tänavu esimesel poolaastal pea samale tasemele kogu möödunud aasta kasumitega. Näiteks suurim Eestis tegutsev pank Swedbank pani taskusse 214 miljonit. See ei ole tingitud sellest, et pangad on ühtäkki ülikasumlikke investeeringuid tegema hakanud. Lõviosa miljonitest tuleb tänu euribori tõusule Eesti inimeste taskutest, mis omakorda vähendab perede toimetulekut.
Sarnaselt ettevõtete toetamisega vaatab valitsus ka pankurite rahasuplust kalanäoga pealt. Praegustes tingimustes võiks pankade kasumeid rahumeeli 25 protsendiga maksustada. Ajutine maks ajani, kui olukord finantsmaailmas stabiliseerub, aitaks leevendada kroonilist rahapõuda mitmes valdkonnas. See annaks võimaluse tõsta õpetajate palkasid, ehitada lõppude lõpuks valmis neljarajalised maanteed ning toetada kohalikke omavalitsusi, kelle õlgadele Reformierakonna eelmine ja praegune valitsus tuimalt kohustusi on ladunud selleks lisaraha eraldamata.
Kartus, et pangad seejärel oma tegevust Eestis koomale tõmbavad, on asjatu. Eesti on neile niivõrd suur kullaauk ning pole ju suurt vahet, kas Swedbank teenib aastaga 400 või 300 miljonit eurot kasumit. Kui majutusasutuste ja meediaettevõtete käibemaksu tõusuga loodab riik teenida 20 miljonit, siis pankade kasumeid maksustades saaks lihtsa vaevaga mitu korda rohkem riigikassat paisutada. Ja mis samuti oluline – selle käiguga ei ületataks ühiskonna valuläve.
Riik peab kiiresti ja otsustavalt sekkuma, et lõpetada Eesti inimeste arvelt ülisuure kasumi teenimine. Absurdsele olukorrale on tähelepanu juhtinud ka finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, kes meenutas, et 1981. aastal maksustas Thatcheri valitsus ühekordselt panku, kuna need olid "liigselt" teeninud mitte makstes nõudmiseni hoiustelt intressi.
Küsisin pankade kasumi maksustamise kohta ka mai keskel riigikogu istungil, kus Eesti Panga president Madis Müller andis ülevaate 2022. aasta tegevusest. Keskpanga juht jäi oma vastuses vaoshoituks, kuid möönis siiski, et pankade tegevuses klientide heaolu nimel "on ruumi veel enamaks".
Lihtsameelsete uinutamine
Eesti ei oleks pankade kasumimaksu osas teerajaja. Mai alguses võttis Leedu parlament vastu seaduse pankade kasumi ajutiseks maksustamiseks, mis peaks riigieelarvesse tooma 400 miljonit lisatulu. Ühtlasi anti pankadele kohustus tõsta hoiuste intressimäärasid ja langetada laenude intresse. Seda kõike selleks, et elavdada majandust ning parandada ettevõtete ja perede toimetulekut. Kaja Kallas, sisuliselt on vaja teha copy-paste!
Eestis tegutsevate pankade kõneisikute jutt, et suurem kasum kindlustab finantsasutuste likviidsust, annab võimalusi veel paremate tingimustega raha laenata ja hoiuste intresse tõsta, on lihtsameelsete uinutamiseks. Jah, hoiuste intressid on tõusnud, kuid võrreldes inflatsiooniga on raha pangakontol hoidmine selgelt miinusprojekt. Ning kas keegi teab inimest, kellele pank kahe käega ülisoodsatel tingimustel laenu pakub?
Lihtsustatult öeldes on tavalise Eesti perekonna roll praeguses olukorras järgmine: jahutada kõrgemate kodulaenude näol majandust ja taguda kinni pankade hiigelkasumid. Ja mida riik kodanikule vastu annab? Käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu, automaksu, kõrgemad hinnad majutusasutustes ja söögikohtades, lasterikastelt peredelt raha ära võtmise ning tulumaksureformi, mis soosib selgelt jõukamaid inimesi. Sellist Eestit mina ei taha!
Toimetaja: Mirjam Mäekivi