Muidugi on meie majandus näinud paremaid päevi kui praegu. Globaalsed kriisid nagu sõda ja pandeemia on väikese ja avatud majandusega Eestit raputanud. Kõrge inflatsioon on kahandanud tarbijate ostujõudu ja riigi hooletu majandamine on kallutanud eelarve kreeni. Nii esitas kolmapäeval Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp ekspertide hinnangu Eesti majandusele, kus kõik arvud näitasid punast.

Ja see kõik on tõsi, mis siin ikka rääkida, et meie majandus on kriisile isegi hästi vastu pidanud. Ehk isegi on, kuid pole ka mõtet pead liiva alla peita. Keeruline olukord tuleb lahendada. Nii nagu eelmiste kümnendite kriisidel, tuleb Eesti ka seekord raskest ajast tugevamini välja.

Ent sooviksin ära klaarida ühe väite, mis kindlasti ei ole tõsi. Keskerakonna poliitik Ester Karuse kirjutas ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, et Tiit Riisalo möönis "Aktuaalsele kaamerale" olukorra tõsidust, kuid omalt poolt ühtegi lahendust välja ei pakkunud. Oleks see tavaline poliitiline lora, ei peatukski sel pikemalt. Ometi vaatasin ka ise, et kuigi sai pool tundi räägitud, kuidas majandus raskest seisust tugevamalt välja tuua, jõudis uudistesse sellest vaid paar lauset olukorra nentimist.

Probleemide lahendamiseks tulebki eelkõige selle iva mõista. Mida ütles Peeter Raudsepp? Et turu nõudlus on vähenenud, Eesti tootmine annab vähe lisandväärtust, oskustööjõust on puudus ja meie majandus kukkus rahvusvahelises konkurentsivõimes neli kohta.

Esiteks näitab näpp süüdistavalt inflatsioonile. Sestap ongi 2023. aasta hinnatõusu kontrolli alla saamise aasta. Ja riigieelarve kordategemise aasta. Eesti Panga prognoosist lähtuvalt saab väita, et valitsuse fiskaalpoliitikal ja Euroopa Keskpanga monetaarpoliitikal on mõju. Järgmisel aastal ennustatakse hinnatõusuks kahekohaliste arvude asemel 3,9 protsenti. 2025. aastaks ennustatakse inflatsiooni naasmist tagasi normaalsetesse raamidesse ehk 2,5 protsendi juurde.

Eesti Panga prognoosi vaadates võiks ennustada, et tunneli lõpus paistab valgus ja järgmisest aastast pöörab majandus paranemisele. Aga pelgalt Sunzi sõjatarkus jõe ääres ootamise kohta ei ole piisav. Ei ole nii, et vaatame ainult prognoose ja loodame, et asjad lähevad iseenesest paremaks.

Kui heal ajal ei kipu märkamagi, kust majandus logiseb, siis halval ajal tuleb see selgelt välja. Meenutame Raudsepa sõnu: konkurentsivõime, lisandväärtus, oskustööjõud. Võluvitsa, et neid probleeme ühe ropsuga lahendada, ei ole ja populistlikud üleskutsed laenu võtta või kelleltki kasum ära võtta ka ei aita. Valitsus peab tegelema targalt ja vaatama tulevikku. Ja millal veel ehitada Eesti majanduse järgmist edulugu kui mitte praegu? Maailm on uue tehnoloogilise murrangu lävendil ja Eesti saab võimalusest haarata ning olla esimeste kohanejate seas.

Valitsus annab majandusele tugeva hoo sadade miljonite eurodega. Investeerime tarka ja rohelisse tehnoloogiasse ning tootmisesse, digitaalsesse arengusse, suurema lisandväärtusega tulevikku, tööjõu paindlikusse.

Riigi roll on luua investeeringuteks sobiv keskkond, mitte ise ehitada tehaseid ja neid majandada. Viimaste kuude uudised näitavad, et Eesti majanduskeskkond on investeeringuteks hea. Hiljuti teatas Ericsson Ülemistele 155 miljoni euro suuruse tootmis- ja tehnoloogiakeskuse rajamisest. Järjest tuleb ka uudiseid väiksematest, kuid siiski mahukatest investeeringutest. Solina Grupp ehitab Sauele 20 miljoni euro eest kõrgtehnoloogilise toiduainetehase, Repligen Jürile 12 miljoni eest biotehnoloogia tehase, ETS Nord Tallinna 15 miljoni eest ventilatsiooniseadmete tehase jne.

Ent kus on investeeringuks vaja viimast lisatõuget, seal riik ka selle annab. Ida-Virumaale investeeritakse Õiglase Ülemineku Fondist 354 miljonit eurot. See tähendab rohelist ja tarka tootmist rajavate erainvesteeringute meelitamist. Esimene kõrgtehnoloogilise tootmise ehk NEO magnetitehase nurgakivi sai eelmisel kuul juba paika. Riik toetas 20 miljoni euroga 80 miljoni euro meelitamist Narva.

Toetusi on teisigi. Tänavu sai EIS (EASi ja KredExi ühendasutus) täiendavalt 100 miljonit eurot käenduste sihtkapitali, et pakkuda ettevõtetele varasema kahe miljoni asemel 10 miljoni euro väärtuses käendust. Plaan on seda veelgi tõsta ja lisada laenuportfelli ka innovatsiooni- ja ekspordilaen. Riigi eesmärk on nende ja teiste käenduste ja laenudega parandada ettevõtjatele kapitali kättesaadavust ja hajutada riske. Õige pea saab avalikuks ka 18 miljoni euro suurune programm ärimudelite ja toodete ning teenuste arendamiseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Innovatsiooni arendamiseks on lisaks olemasolevatele programmidele ja meetmetele plaanis luua riiklik rakendusuuringute keskus, toetada ettevõtteid 56 miljoni euro suuruse digitaliseerimistoetusega, toetada süvatehnoloogia arendusi, ja aidata kaasa uute tehnoloogiate nagu tehisintellekti rakendamisele.

Loome 100 miljoni euroga rohefondi, mis aitab erakapitali kaasates läbi viia Eesti majanduse muutmise rohelisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Pange tähele – kogu maailm läheb roheliseks. Akadeemik Tarmo Soomere rääkis Äripäevale õigesti, et pikas plaanis võidavad ettevõtjad, kes võtavad appi teaduse ja loovad kliimamuutustega toime tulemiseks uued lahendused. Eesti toetab seda lähenemist ja aitab kaasa teaduse ja ettevõtluse suuremale sidumisele. Aga mitte ainult sõnades, vaid lisaks rohefondile ka tootearendustoetusega, arendus- ja innovatsiooniosakuga, rakendusuuringute programmiga jne.

Lisaks siia saabuvatele investeeringutele on valitsus seadnud rõhu Eesti toodangu ja teenuste eksportimisele. EIS-i ülesanne on teha koostööd meie välisesindustega, et avada Eesti ettevõtetele uued võimalused välisturgudel.

Aga pelgalt tehnoloogiast Eesti toodangule lisandväärtuse andmiseks ei piisa. Targema töö tegemiseks on vaja insenere ja oskustöölisi, sest lõpuks on see siiski inimene, kes tehnoloogiat juhib, parandab ja rakendab. Majandusele ja infotehnoloogiale lisaks on minu juhtida ka riigi töövaldkond. Milline on tuleviku töö? Paindlikum, targem, tulusam.

Esimene samm selle suunas on uus riiklik tööhõiveprogramm, mis korrastab riigi pakutavat ümberõpet. Oluline on keskenduda sisukama hariduse saamisele ja sellisele, mis keskendub valdkondadele, kus on suur nõudlus tööjõu järele.

Kuigi jälgime koondamiste valguses pingsalt Eesti tööturu tervist, siis tuleviku osas järeldavad erinevad uuringud üheselt, et lähiaastatel kujuneb probleemiks hoopis tööjõupuudus. Mida teha? Üks osa on uute oskustööliste ja tippspetsialistide koolitamisel – olgu siis taseme- või ümberõppes, mida töötukassa ka toetab. Ent ettevõtjatelt on minuni jõudnud ka tugev soov avada arutelu, et Eesti majandusse saaksid senisest enam oma osa anda ka välismaised spetsialistid. See arutelu ei saa pidamata jääda.

Pika jutu kokkuvõtteks: jah, möönan olukorra tõsidust, kuid pakun ka lahendused. Minu loetelu konkreetsetest tegevustest kõlas ka kolmapäeval, kui Peeter Raudsepp andis ülevaate majandusest. Istusin ja rääkisin kohe tema kõrval. Muidugi võib vaielda minu pakutud lahenduste üle: kas need on õiged, kas nendest piisab, kas praegu peaks riiki tulevikku tüürima või mis on alternatiivid? Aga öelda, et Tiit Riisalo lahendusi ei paku – see ei vasta ju tõele.