Kiik esitles end sotsiaalliberaalina

"Ma arvan, et Eesti vajab just nimelt sellist tugevat, sotsiaalset, aga ma ütleksin pigem liberaalset, mõistlikku tasakaalu hoidvat erakonda. Ehk mitte sellist lausliberalismi, mida viljeleb Reformierakond, kindlasti mitte parempoolset maksupoliitikat, mida enamik parlamendierakondi toetavad, aga just sellist jõudu, kes austab inimõigusi, austab inimeste vabadusi, aga seisab tugevalt inimeste toimetuleku, sotsiaalsete väärtuste, eakate ja nõrgemate eest," rääkis Kiik.

Tema sõnul on Keskerakond seisnud selliste väärtuste eest algusest peale. "Ja ma arvan, et just sellist sotsiaalliberaalset vaadet, Eestimaa inimesi hoidvat, toetavat ja heas mõttes ühisosa otsivat erakonda on Eestile vaja. Ja Keskerakond minu juhtimisel seda kehastaks," rõhutas Kiik.

Kõlvart: mina olen konservatiivsem

Kõlvart omakorda tunnistas, et on oma vaadetelt konservatiivsem kui Kiik, kes erinevalt temast pooldab samasooliste abiellumise õigust.

"See on õige, et mina võib-olla olen natuke konservatiivsema maailmavaatega," ütles Kõlvart. "Praeguses olukorras, vaatamata sellele, et ametlikult meie erakond on keskliberaalne, siis ma arvan, et selleks, et ühiskonnas tasakaalu hoida, peakski meie suund olema konservatiivsem. Sest tasakaalu hoidmine ja keskel olemine ei tähenda alati, et meil ei olegi seisukohta. Olukorras, kus me näeme, et ühiskond kaldub liigselt minu arvates liberaalsuse suunas, ongi tasakaaluks mõnikord vaja need konservatiivsemad seisukohad konkreetsemalt sõnastada," rääkis ta.

Kõlvarti sõnul ei ole ka probleem see, kui Keskerakonnas on mõnes küsimuses erinevad vaated, sest kui need suudetakse erakonnas ühendada, siis annab see tunnistust, et samasugust tasakaalu on võimalik ka ühiskonnas saavutada. "See on väga keeruline missioon, mõnikord ka võimatu, aga keegi peab seda missiooni ühiskonnas kandma," lisas ta.

Kõlvart leidis ka, et praegu on ühiskonnas "tellimus saada mustvalgeid vastuseid ja seisukohti ning sellega tuleb ka arvestada".

Eraldi rõhutas ta selgete sõnumite andmise vajadust: "Sõltumata sellest, mis see arenguetapp on, vajab iga erakond selgeid sõnumeid. Ei saa alati anda ümmargusi vastuseid – mõnikord tulebki öelda väga konkreetselt, mis on meie maailmavaade, mis on meie valikud. "

Kõlvart rääkis ka sellest, et oli samasooliste abielude seadustamise vastu, kuna see puudutab baasväärtusi, mis on seotud ajaloo, traditsioonide, tsivilisatsiooni arengu etappidega. "Abieluvõrdsuse küsimus oli palju sügavam kui ainult õiguslik küsimus. See oli ajalooline, see oli traditsioonide küsimus, baasväärtuste küsimus, inimeste arusaamade küsimus ja sellisel viisil seda vastu võtta ei olnud kindlasti õige. Minu arvates," tõdes ta.

Kõlvart suhtus kriitikaga ka Keskerakonna käitumisse valitsuses, kus tehti koostööd nii EKRE kui ka Reformierakonnaga ning koalitsioonist viimasega lahkuti temale arusaamatul põhjusel.

Saates oli pikemalt juttu ka lapse- ja peretoetustest, Keskerakonnale tehtud 300 000 euro suuruse annetuse tagasimaksmisest ja laiemalt annetustest ning äsja avalikuks tehtud automaksu kehtestamise plaanidest.

Eriarvamused debati olemuse suhtes

Kui Kiik leidis, et tõsisem debatt peaks jääma Keskerakonna sisse, siis Kõlvart leidis, et kuna erimeelsused on nagunii teada, tuleb need erakonna huvides ära kasutada.

"Ma arvan, et kõige kriitilisemad debatid ja sõnavõtud toimuvad pigem erakonna sees. Avalikkuse ees tuleb arvestada sellega, et meie mõlema huvi on, et Keskerakond sellest juhivahetusest võidaks ja erakonna sees neid lahkhelisid pigem siluda," ütles Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kiik. "Kui meil on tõsist kriitikat teineteisele, siis me teeme seda pigem omavahel, mitte ERR-i ega muude kanalite vahendusel," lisas ta.

Tallinna linnapea Kõlvart leidis aga, et praeguseid pingeid Keskerakonna sees on raske varjata. "Aga samas see ei ole ainult probleem, ma arvan, et see on ka võimalus. Kui seda õigel viisil ära kasutada – ja ma arvan, et me Taneliga suudame seda ka teha, pakkudes sisulist debatti ja saades erakonnale rohkem positiivset tähelepanu – siis sellest on ka kasu," rääkis Kõlvart. "Samas selline sisuline debatt annab erakonnale ka mõtteainet, kuidas edasi. Ja kui on kaasatud kõik erakonna liikmed, kõik piirkonnad, siis sellest saab ka ühtset eesmärki luua, kui kõigil on tunne, et nad selles debatis osalesid ja otsustasid," lisas ta.

Kui pakkuda Keskerakonna liikmetele võimalust oma arusaamu sõnastada ja debatis osaleda ning pärast otsustada, siis see peaks erakonda ühtsemaks muutma, leidis Kõlvart. "Suuremas plaanis selle kongressi eesmärk peakski olema debatt, kaasamine, otsus ja edasiminek," ütles ta.