Kui kaks aastat tagasi sai Eesti süsinikukvootide müügist 248 miljonit eurot, siis mullu ulatus summa juba 333 miljonini. Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Imre Bányász ütles, et summa suurus on aastate lõikes erinev ja sõltub nii müüdavast kogusest kui ka turuhinnast.

"Viimasel ajal on üha enam läinud transpordi arengusse, näiteks kestliku ühistranspordi edendamine, raudtee elektrifitseerimine, elektrirongid jne," loetles Bányász.

"Kui seni kehtinud direktiivi järgi oli riikidel kohustus vähemalt 50 protsenti tulust sellisteks meetmeteks kasutada, siis nüüd selle aasta alguses jõustunud direktiivi muudatused näevad ette, et alates järgmisest aastast tuleks kogu saadav tulu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkideks kulutada."

Eesti on seni saadud tulu kasutanud näiteks avaliku sektori hoonete renoveerimiseks, kortermajade energiasäästu meetmeteks ja üleujutusriskide maandamiseks.

"Meil on ajaloost ka olnud näiteid, kus suurte tormidega on need ohud või ka päris kahju tekkinud. See on siis Pärnumaal ja Läänemaal, aga ka mujal Eestis," märkis Bányász.

Paaril viimasel aastal on energiakriisi kontekstis osa tulust läinud kõrgete energiahindade tõusu leevendamiseks. Seoses direktiivi uuendamisega laieneb süsinikukvoodi kaubandus ka uutesse sektoritesse.

"Üks neist on meretransport, kus varem ei ole olnud selliseid just kasvuhoonegaaside heite vähendamisele suunatud meetmeid. Teine on täiesti eraldi süsteemi loomine maanteetranspordi ja nii-öelda elamumajanduse reguleerimiseks või seal kasutatava kütuse heite maksustamiseks või selle süsteemi alla viimiseks."