Tarmo Trei: teedeehituse rahapuudus annab lisalöögi majandusele
Kuigi spetsialistid on viimase paari aasta jooksul pidevalt juhtinud tähelepanu taristuehitusvaldkonna alarahastatusele ja selle pikemas perspektiivis ohtlikele tagajärgedele nii majandusele kui ka inimeludele, läheb lähiaastail olukord ilmselt ainult hullemaks, kirjutab Tarmo Trei.
Kuigi põhjendatud kriitikat Eesti teede olukorra ja arendusplaanide suhtes on viimase paari aasta jooksul teinud nii taristuehitajad, kohalikud omavalitsused, ettevõtjad kui ka teede kasutajad, oleme 2023. aasta sügise hakul ometi olukorras, kus tuleb tõdeda, et sellest pole siiani kasu olnud.
Teedeehituse tippspetsialistid on detailselt selgitanud teede rahastuse vähenemise mõju turvalisusele, regionaalarengule ja Eesti majandusele laiemalt. Oleme rääkinud inimeludest, välisinvesteeringutele soodsama pinnase loomisest, töökohtade ääremaadele lähemale toomisest, julgeolekuküsimustest, teehoiu investeeringute positiivsest mõjust majandusele.
Taristuehitusega seotud inimestele endile tundub, et vajadus kaasaegsete ja turvaliste teede ning kõiki osapooli arvestava elukeskkonna järele on ilmselge ning meie väited on ka igati ratsionaalselt ja teaduslikult põhjendatud. Kas saame aga olla kindlad, et meie argumente võetakse arvesse järgmise aasta riigieelarve koostamisel? Loodame, et nii läheb, aga…
Teedele pakutakse vaid piskut
Rahastamine teetaristu säilitamiseks ja arendamiseks väheneb ja siiani pole küll näha poliitiliste otsustajate poolt valmisolekut ja tahet selle leevendamiseks. Kindlasti pole küsimus selles, et poleks, mida ehitada. Kui riigil endal raha napib, saaks kiiremini edasi liikuda Rail Balticu ehitustöödega, milleks suur hulk vahendeid tuleb Euroopa Liidust. Küsimus on jällegi valikutes ja pika plaani olemasolus, mida taristuehituse puhul ma kahjuks riigi poolt näinud ei ole.
Praeguse seisuga on järgmise aasta riigieelarves vahendeid riigiteedele ettenähtud 153 miljonit ja 2025. aastal 108,3 miljonit eurot. Varasemaga võrreldes vähenevad need summad pea kuni paar korda hoolimata sellest, et ka siis pole need summad olnud piisavad riigi teedevõrgu arendamiseks ja säilitamiseks.
Taristuehituse kontekstis on lähiaastate plaanitavad investeeringud teedevõrku pisku, millega ei hoia isegi teede senist kvaliteeti, rääkimata kiiretest arenguhüpetest. Meenutan sedagi, et Eesti teede remondivõlg ulatub hetkel juba üle 4,4 miljardi euro ja jätkab kasvamist.
Maailma teedeliit PIARC on välja toonud, et teekasutajad kulutavad iga ennetavasse teehoidu investeerimata jäänud euro kohta kolm eurot täiendavateks transpordikuludeks ja transpordiametid kulutavad täiendavalt neli eurot varade rekonstrueerimiskuludeks. Seega kulub teede hooletusse jätmisel hiljem nende korda tegemiseks palju rohkem nii raha kui aega. Just nagu hambaraviski. Kui pidevalt sellega ei tegele, on hiljem valus.
Ülioluline küsimus on ka teede turvalisus, mis otseselt sõltub nende kvaliteedist, lisaradade olemasolust ja muudest arendustest. Lisaks pole sugugi vähetähtis, et paremas korras teed vähendavad sõidukite keskkonnajalajälge. Taristuehituse Liidu arvutuste kohaselt väheneks CO2 heide 2+2 põhimaanteede väljaehitamisest Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ja Tallinna-Narva suunal ning sellest tulenevast lõikude lühenemisest üle viie tonni aastas.
Sõnasõjalt tähelepanu majandusele
Kuigi ministrite sõnavõtte kuulates võib jääda mulje, et Eesti majanduse suurimad probleemid on riigi võlakoormus ja eelarvedefitsiit, siis tegelikult on seda majanduslangus ja inflatsioon. Erinevate omavaheliste rüseluste asemel tuleks poliitikutel keskenduda majandusele, mis langeb juba kolmandat kvartalit järjest. See tähendab ka pikaajaliste plaanide loomist ja investeerimist väärtust loovatesse tegevusaladesse nagu näiteks teehoid, sest sellised tegevusalad loovad eelduse majanduse kasvuks.
Soomes tehtud uuring "Kvaliteetse teedevõrgu suunas" näitas, et iga kord,- kui taristu ehitamiseks ja hooldamiseks kasutatakse miljon eurot, tekib juurde keskmiselt 15 töökohta ja tihti töid teinud omavalitsusse endasse. Taristutööde ahelas saavad tööd projekteerijad, ehitustoodete valmistajad ja ehitajad.
Olen ka varem viidanud McKinsey uuringule, mille kohaselt üks taristusse investeeritud euro tõstab SKP-d 20 sendi võrra. Soomes tehtud uuringud näitavad, et taristuehitusse pandud eurodest tuleb otseselt majandusringlusse tagasi 32 protsenti. Seega on kokkuvõttes taristuehituse mõju palju laiem kui vaid sile asfalt, kuigi ka see on väga oluline ja tänapäeval tegelikult elementaarne.
Toimetaja: Kaupo Meiel