Seenehooaja algust kinnitavad ka sagenenud teated mürgistuste kohta
Pärast vihmaperioodi on seened viimaks end metsades ilmutanud. Seda kinnitab ka mürgistusteabekeskus, kuhu tuleb üha enam kõnesid seente söömisest saadud mürgistuse kohta. Uus trend korilaste seas on kasutada seente määramisel tehisintellekti abi, kuid mükoloogid seda ei soovita.
Kõigi seenehuviliste jaoks on kätte jõudnud see kauaoodatud aeg, kui metsad on seeni täis. Aga mitte igat seent ei tasu endale suhu pista, sest paljud neist ei kõlbagi süüa.
Kristina ja Polina on seente tundmise oma südameasjaks teinud ning jaht seentele algas neil juba kevadel. Tüdrukute kinnitusel leiab seeni praegu kõikjalt, kuigi Harjumaal on neid vähem kui mujal Eestis. Korvi jõuavad vaid hästituntud metsaannid.
"Me sõbrannadega oleme hästi tähelepanelikud. Korjame ainult neid seeni, mida teame, tunneme. Käime igal aastal loodusmuuseumis siis, kui on seentenäitus, siis vaatame, äkki on midagi uut, mida me oleme juba kunagi leidnud ja mida me ei teadnud, kas see on söödav või ei ole," rääkis Kristina.
Kuid mitte igaüks pole enne metsa minekut teinud head eeltööd. Mürgistusteabekeskusesse on sel nädalal iga päev tehtud umbes kolm-neli telefonikõnet, mis puudutavad seente söömist ja selle tagajärgi.
Mürgistusjuhtumite konsultandi Ruth Kastanje sõnul on õnneks kõik Eesti seentest saadavad mürgistused ravitavad, kui inimene saab õigel ajal abi.
"Kõige hullem on see, kui inimene sööb maksa-toksilisi seeni – kas siis valget, tavalist kärbseseent või jahutanukat – ja magab selle mürgistuse selles mõttes maha, et tal peiteperioodi ajal tekib tunne, et juba läheb paremaks ja järsku ei olegi see asi nii hull, et istun veel paar päeva kodus ja siis kui paremaks ei lähe, lähen perearsti juurde. Aga see on see periood, millega tekib siis tõesti maksakahjustus," selgitas Kastanje.
Viimase paari aasta jooksul pole ükski seentest saadud mürgistus Eestis lõppenud surmaga. Selleks, et halvimast hoiduda, tuleks ekspertide hinnangul korv täita vaid kindlapeale tuttavate seentega.
Ka fotode võrdlemine oma leiuga võib teinekord alt vedada. Mükoloog Tõnu Ploompuu sõnul kasutatakse seente tuvastamiseks üha enam tehisintellekti abi, kuid sellelt saadud soovitusi ei tasu kohe tõe pähe võtta. Seda räägib Ploompuu omast kogemusest tehisaruga.
"Kasepuravikku pakkus kohe sapipuravikuks. Haruldase Siberi tatiku ma leidsin, seda pakkus ta kollariisikaks. Nii et ärge lootke selle AI kaudu seente määramisele," ütles ta.
Kes siiski vale seene otsa sattunud, võib alati abi küsida mürgistusteabekeskuse numbril 16662.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"