Mürgistusinfoliinile 16662 tuleb aasta-aastalt üha rohkem kõnesid. Ka tänavu on esimese seitsme kuuga kõnesid tulnud juba rohkem kui mullu sama ajaga. Just suvi on üks mürgistuste tippaegu.

"Mürgistusliini õde-konsultant saab umbes 10 ja peale kõnet päevas. Viimasel ajal on väga aktuaalsed just loodusmürgistuste teemaliste kõnede sissetulek. Marjad, mürgimarjad on põhiline teema, siis on putkemürgistus ja rästikud on ka oma hammustamistega päris aktiivsed," rääkis terviseameti mürgistusteabeliini ennetusjuht Kelli Suvi.

Mürgimarju, mida ekslikult söödava pähe korjatakse, on üksjagu. Kui täiskasvanud ajavad neid segi söödavatega, siis lastel on lihtsalt uudishimu ilusa värvilise või läikiva marja vastu.

"Kõige tuntum vist on piibeleht, mille marju aetakse kuidagi pohli korjates pohladega segamini. Kindlasti on ka ussilakk üks mürgisemaid taimi, mida võib leida metsadest. Võetakse tihtipeale mustika pähe, et sinine mari ja peaks olema söödav, aga tegelikult ei ole," loetles loodusmuuseumi õpetaja Leida Ojasoo.

"Vanemad helistavad, sest lapsed on pistnud suhu mõne marja, mida ei osata tuvastada, või marja, mida on aetud segamini punase sõstraga näiteks. Kuslapuumarjad on praegu põhilised, mida lapsed kipuvad suhu pistma," ütles Suvi.

"Millegipärast tahetakse kõike süüa, aga kõike ei peaks sööma. Kui oled kindel liigis, siis korja ja võta, aga kui ei ole vähegi kindel, siis uuri, ja veel parem, jäta metsa," sõnas Ojasoo.

Kõige mürgisemate seente hooaeg jõuab kätte umbes kuu aja pärast, kui hakkavad valmima valge ja roheline kärbseseen.

Kui mürgistusteabeliinile on kõnesid hakanud rohkem tulema, siis lastehaiglasse on mürgistusnähtudega lapsi ja noori jõudnud varasemast pisut vähem. Ent siiski vajab igal kuul haiglaravi umbes 20 alaealist.

"Võib-olla nii natuke viina joonud kui ka sattunud näiteks vanaemade või vanaisade tabletid lastele suhu. Aga on ka neid noorukeid, kes teadlikult püüavad leida kodusest ravimikarbist kas koduseid tablette või neile endale välja kirjutatud tablette, kes on tallele pannud /.../, mitte võtnud õigel ajal ja siis nad satuvad mürgistusega haiglasse, täiesti teadlikult enesetapukavatsusega. /.../ Ja teine mürgistuseliik, mis veel koduolmest tekib, on ju kas äädikas, torusiil või pesukapslid," rääkis Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas.

Putkekõrvetused ja rästikuhammustused aga tabavad eeskätt täiskasvanuid.

"Täiskasvanud kipuvad tegema selliseid julgustükke ja liginema rästikule, keda nad näevad. /.../ Putkede puhul ka, pigem täiskasvanud, kes kas trimmerdavad ilma kaitsevahendita, riieteta, kummikuteta või siis lähevad näiteks ATV-ga kuskile põlllule-aasale sõitma," selgitas Suvi.