Kliimaga seotud muutused mõjutavad meie elatustaset ja väljakujunenud elustandardeid, avaldades üle maailma tohutut survet kogukondade sotsiaalsele ja poliitilisele struktuurile. Juba praegu näeme tekkinud negatiivseid tagajärgi, mis ulatuvad tervisekahjudest, rahaliste vahendite väärkasutamisest ja rohepöörde viivitustest kuni inimõiguste rikkumisteni. Kokkuvõttes on tegemist suure väljakutsega ausale ja läbipaistvale valitsemisele. 

Probleem on aga selles, et konfliktid, kriisid ja muutused peidavad endas aga alati korruptsiooniohtu, mis ennetavate meetmete puudumisel ähvardab meie ühised jõupingutused nurjata. Kliimamuutustega seotult võib korruptsioon tõsta oma pead erineval moel – toetuste väärkasutamise, altkäemaksu andmise, onupojapoliitika tolereerimise või teaduslike faktide moonutamise kujul. Seega on kliimavõitlusega kaasnevad kiired lahendused, muutuvad regulatsioonid ja suured rahavood pigem korruptsiooni soosijad kui vaenlased.

Konfliktide rohkus ja rahavoogude ulatus tekitab korruptsiooniohtu

Lähemalt on korruptsiooni ja kliimamuutuste poliitikate, sealhulgas kliimatoetuste vahekorda analüüsinud Transparency International oma 2022. aasta aruandes. Näiteks võib korruptsioonioht tekkida vahendite hõivamisel või nende suunamisel ametnikega seotud ettevõtetele või lähedaste võrgustikele, painutades meelevaldselt riigihangete läbiviimise reegleid. Riigi hõivamist võib seoses hõlbustada kliimaga kohanemise ja leevendamise töö väga tehniline iseloom. Mõningaid tõendeid hõivamise kohta võib leida metsakliima rahastamise ja maavarafondide kohta Ghanas, kus poliitiline eliit sai kasu lõigata nõrkadest aruandlusmehhanismidest saavutamaks kitsaid eeliseid kohalike kogukondade arvelt.

Institutsionaliseeritud suur korruptsioon toimub tavaliselt kliimatoetuste ümbersuunamisega poliitiliselt seotud ettevõtetele, näiteks riigihanke reeglite sobivas suunas painutamise teel. Neid tavasid on täheldatud kliimaga kohanemise infrastruktuuris Bangladeshis ja metsade kliima rahastamisel Kongo Demokraatlikus Vabariigis.

Kliimadebatis on alati erinevaid osapooli, mistõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata lobitööle. Näiteks võivad  fossiilkütuste lobirühmad proovida mõjutada kliima rahastamisprogrammide kavandamist. Kusjuures aruandes väljatoodud tõendid viitavad, et ÜRO Kliimamuutuste konverentsi mõjutasid suuresti fossiilkütuste lobistide rühmad. Iroonilisel kombel oli üheks konverentsi teemaks  kliimamuutuste rahastamise käsitlused ja lähenemised.

Korruptsiooni riikidevaheline komponent võib hõlmata tavasid nagu ebavõrdne juurdepääs lobitööle või huvikaitsele ja välisrahade väärkasutamine kliimameetmeteks. Näiteks juhib Transparency Internationali mitmepoolsete usaldusfondide kohta käiv aruanne tähelepanu Venemaal läbiviidud projekti fondi rahastuse väärkasutusele, mille eesmärk oli kohandada energiatõhususe standardeid.

Rahastuste uurimised ei näita häid tulemusi

Puutumata ei jää ka Euroopa Liit. 2023. aasta esimeses pooles viis Euroopa Liidu Avatud Rahakasutuse Koalitsioon koos kümne Kesk- ja Ida-Euroopa organisatsiooniga, sealhulgas MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti/Transparency International Estonia, läbi taasterahastu kasutamise läbipaistvuse pilootuuringu. Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et 672,5 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendite kasutamisega kaasneb endiselt märkimisväärne korruptsiooni ja väärkasutuse oht.

Võrreldes EL-i soovitatud läbipaistvusstandarditega avaldavad liikmesriigid veidi alla 60 protsendi infost raha kasutamise kohta. Täielikuma ja kvaliteetsema teabe avalikustamiseta ei ole ülejäänud 40 protsendi andmete täpset riskitaset võimalik aga hinnata. 

Leidub ka riike, kes teevad omapoolseid pingutusi avatuse suunas – uuringus tuuakse välja Bulgaaria, Eesti ja Leedu, kes avaldavad kõige kvaliteetsemaid andmeid kasutajasõbralikust vaatenurgast, seda umbes 80 protsenti investeeringute kasutamise andmetest.

Just kasutajasõbralikkus on oluline, sest kui üks küsimus puudutab seda, milliseid andmeid avaldatakse, siis sama oluline on uurida, kuidas neid avaldatakse, sest teave ja andmed toetuste jagamise ja kasutamise kohta peavad olema hõlpsasti juurdepääsetavad, täielikud, õigeaegsed ning eelistatavalt kogutud ühte kohta ja võimaldama masinloetavat analüüsi. Kui see nii ei ole, ei saa kodanikud, ettevõtted, uuringute läbiviijad ja uuriv ajakirjandus teha järeldusi, kuidas vahendeid on kasutatud ehk aidata tuvastada riske, mis vääriksid edasist uurimist.

Kliimatoetused vajavad läbipaistvust

Antud tulemusi saab üle kanda ka kliimatoetuste kasutamisele. Seades eesmärgiks lubamatu mõjutamise, huvide konflikti ja vahendite väärkasutamise vältimise, tuleb tagada selged reeglid poliitikate kujundajatele. Lisaks kindlustada andmete täielik ja kvaliteetne avaldamine ning huvide konflikti ennetamiseks andmete monitoorimine, ebakõladest ja rikkumistest teavitamine ning kiire reageerimine minetustele.

Toetuste, sealhulgas kliimatoetuste jagamisel on oluline protsessi läbipaistvus planeerimisest täideviimiseni. Peab olema arusaadavalt jälgitav, millistel tingimustel ja kellele toetusi eraldatakse ning kuidas käib nende eraldiste kasutamise ja lepingute täitmise üle järelevalve. Kõige tõhusamalt aitaks selle eesmärgi suunas liikuda tsentraalne ja kasutajasõbralik andmekogu.

Lobitegevus ei saa toimuda pimedas ja vargsi

Eestis avaldatakse juba kolmandat aastat lobistide kohtumisi ministeeriumite ja valitsusasutustega, kuid parlamendi ehk seadusandliku võimu tasandile pole selline avalikustamine veel jõudnud. Ometi on see oluline samm informeerimiskohustuse täitmisel - kes, keda, millal ja millise huviga külastab, et lisada kaalu hiljem kujundatud poliitikaotsuste objektiivsusele ja läbipaistvusele.

Lobitegevus on demokraatliku riigikorralduse üks aktsepteeritud avaldumisvorme, kuid see ei saa toimuda pimedas ja vargsi, vaid avatult ja kõiki huvitatud osapooli kaasates ja ära kuulates.

Seega on toetuste eraldamise ja kasutamise praktikas astuda veel olulisi samme, et tagada korruptsiooniohtude ennetus, andmete parem kvaliteet ja võimalikult vähekoormav andmetele ligipääsetavus ja nende töödeldavus.  Kokkuvõttes on pikka tee veel minna, kuid motivatsioon muutusteks võiks vähemalt teoreetiliselt olla olemas. Kliimamuutuste rahastamisel aset leidev korruptsioon kahjustab riikide head tööd, õõnestades heitkoguste vähendamiseks tehtavaid jõupingutusi ja vähendades kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise infrastruktuuri kvaliteeti. Mõlemal juhul kannatavad annetajad ja teised rahastajad kahju või vahendite väärkasutamise all. Tavalisele kodanikule tähendab see aga elukvaliteedi langust ja usaldamatuse kasvu otsustajate suunal.

6.-7. Septembril toimub Tallinnas avatud valitsemise partnerluse (AVP) üleilmne tippkohtumine, mis toob kokku riigi- ja valitsusjuhid, kodanikuühendused ja poliitikakujundajad üle maailma. Kohtumise üheks võtmeteemaks on korruptsiooniennetus, sh kuidas vähendada korruptsiooniohtu kliimamuutuste vastase võitluse kontekstis.