Viimase nädalaga on Ukrainas toimunud lokaalsed rünnakud, kontaktjoon pole seega märkimisväärselt muutunud ning kurnamissõda jätkub, lausus Kundla.

Kundla lisas, et kuivõrd kummalgi, ei Vene vägedel ega Ukraina relvajõududel pole vastase ees ülekaalu, siis see seis suuri rünnakuid ei soosi.

Vene väed on viimase nädala jooksul teinud keskmiselt 30 kuni 40 rünnakut ööpäevas, initsiatiiv on aga ukrainlaste käes, kes korraldavad erinevaid rünnakuid: reide üle Dnepri jõe Hersoni linna juures, Kirde-Ukrainas kompamisrünnakuid ja jalaväe rünnakuid Bahmutis, lausus Kundla.

Et mingitki edu saavutada, on vaja hästi planeeritud rünnakuid, sest praegu toob iga territooriumi vallutamine kaasa suuri kaotusi, lisas ta. Inimkaotused tulevad peamiselt suurtüki- ja miinitule läbi ning sõjategevus on muutunud kaevikusõjaks. Mõlemad pooled on loonud tugevad kaitseliinid.

"Kaitseliinid tuleb vallutada ja see on väga-väga keeruline töö," nentis Kundla.

Kaitseliinid asuvad asulate ja taristu juures ning sõjavägi on viidud siseruumidesse, sest telkides majutamine on toonud kaasa fataalsed tagajärjed, lausus ta. Väed ongi koondatud tsiviilasulate juurde ja see on ka põhjus, miks rünnakud tsiviiltaristule on tihenenud, lisas Kundla.

Kaitseliinid on tugevaimad suurte maanteede ääres, suuremad asulad on muudetud kaitsekeskusteks, mille vallutamine on seetõttu veelgi keerulisem, lausus ta. Logistikabaasid on loodud transpordi- ja põllumajandustaristu juurde, majutuseks kasutatakse hotelle, koole ja eramaju.

"Suuresti lahingud toimuvad samadel aladel, kus ka teise maailmasõja ajal," ütles Kundla.

 Kundla märkis, et kuigi praegu on kerge initsiatiiv Ukraina vägede käes, siis ei ole näha, et kurnamissõda lõppeks ja algaksid suuremad rünnakud.

"See, mis toimub Kirde-Ukrainas, võib määrata edu või ebaedu lõuna suunal, ja ka vastupidi," lisas ta.