Kantar Emori poolt läbi viidud uuringu eesmärk oli mõista, miks Eesti mehed hoiduvad erinevate nõustamis- ja tervishoiuteenuste kasutamisest ning leida ja osaliselt katsetada erinevaid viise ja võtteid, mis suunaksid mehi neid teenuseid senisest enam kasutama. 

Abi otsimise ja kasutamise üks eeldusi on, et tervist ohustavat muutust pannakse tähele. Füüsilise tervise korral on abi otsimisel probleemiks ennekõike pikad järjekorrad, raha- ja ajapuudus ning ebasobivad vastuvõtuajad. Kui füüsilise tervise puhul leidis 93 protsenti meestest, et saab enamasti kohe aru, et tervisega on midagi korrast ära, siis vaimse tervise puhul vaid 71 protsenti.

Uuringust tuli välja ka, et vaid veidi üle poole meestest (56 protsenti) hindas oma kehakaalu adekvaatselt ehk nende tegelik kehamassiindeks ja kehakaalule antud enesehinnang kattusid. 

Kui tõsisema füüsilise terviseprobleemi korral oli abi otsinud 78 protsenti vastanutest, siis igapäevaelu häiriva vaimse tervise probleemi korral vaid 42 protsenti.

Terviseprobleemide korral abi otsimine sõltub suurel määral ka maskuliinsusega seotud uskumustest. 61 protsenti uuringus osalenud meestest väitis, et neid häirib, kui nad peavad abi küsima ning 68 ptotsenti vastanutest tunnistasid, et neile ei meeldi rääkida oma tunnetest.

Enam oli nende uskumuste kandjaid vanemate (50-74-aastaste) meeste seas, kuid abi küsimist peeti keeruliseks sõltumata vanusest. Seejuures suitsetamisest või alkoholist loobumiseks olid spetsialisti abi otsinud vähesed mehed (kuus protsenti). Enamasti usutakse, et sellega peab mees ise hakkama saama, kui tal see soov on tekkinud.

Uuringust selgus ka, et kui füüsilise tervisemure korral käitub enamus mehi (86 protsenti) konstruktiivselt, näiteks apteegist sobivaid ravimeid ostes, siis vaimse tervise probleemide korral vaid 62 protsenti, näiteks lähedastelt tuge otsides ja tervislikule eluviisile enam tähelepanu pöörates.

Samas käitub füüsilise tervisemure korral 11 protsenti destruktiivselt ja vaimse tervise mure korral koguni 63 protsenti, näiteks mõtteid murelt eemale viies või alkoholi jt sõltuvusaineid tarbides. Seejuures kasutavad paljud mehed konstruktiivseid ja destruktiivseid toimetulekuviise samaaegselt.

Kantar Emori juhteksperdi Jaanika Hämmali sõnul on meestel sageli raskusi enda terviseprobleemide märkamise ja kirjeldamisega.

"Oluline on aidata meestel oma terviseprobleeme märgata ja neid kirjeldada. Just vaimse tervise murede puhul ning eriti vanematel meestel puudub tihti sõnavara oma murede kirjeldamiseks. Lisaks on paljudel meestel autonoomsuse ja emotsionaalse kontrolliga seotud uskumused – nad on harjunud ise hakkama saama ja oma tundeid mitte jagama," selgitas Jaanika Hämmal.

Meeste teadlikkuse tõstmiseks, hoiakute ja normidega tegelemiseks ning teenuste kättesaadavuse parandamiseks on mitmeid lahendusi.

"Näiteks tervisedendus tööandjate ja töökeskkonna kaudu, veebipõhine esmane tervisenõustamine, visiidi broneerimise lihtsustamine, tervishoiutöötajate suhtlemis- ja nõustamisoskuse parandamine ning tõenduspõhiste eneseabi- ja eluviisimaterjalide koondamine ja jagamine. Samuti on  teinekord vaja teenus viia meheni, mitte oodata, et mees ise teenusele tuleks. Ennekõike on aga oluline, et mehed mõistaksid, et iseenda tervise eest hoolitsemine on mehelik ja võimaldab neil paremini täita neile elus olulisi rolle!" lisas Jaanika Hämmal.

Teisipäeval esitles sotsiaalministeerium Kantar Emori tehtud "Meeste nõustamis- ja tervishoiuteenuste kasutamise uuringu" tulemusi pressikonvewrentsil. Selle näol on tegemist esimese suuremahulise meeste tervisekäitumise uuringuga Eestis.