Iga kahe aasta tagant uurib tervise arengu instituut, milline on Eesti rahva tervis. Tänavusest uuringust selgus, et aina suuremaks probleemiks on liigne kehakaal ja seda just meestel. Kümnest mehest kuus on rasvunud või ülekaalulised.

"Kehakaaluga on oluliselt seotud muud tervisenäitajad: kõrgem vererõhk, kõrgem kolesteroolitase, kehvemad maksanäitajad, aga ka kehvemad vaimse tervise näitajad," ütles tervise arengu instituudi vanemteadur Sigrid Vorobjov.

Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on meeste vaimne tervis halvenenud, iga teine kurdab üleväsimuse üle, veerandil on stressisümptomid ja kolmandikul esines masendust.

"Ligi viiendik mehi tarvitab alkoholi tervist ohustavas koguses, sellega on seotud mitmed haigused," sõnas Vorobjov.

Kui meeste ja naiste tervena elatud aastate vahe on kaks aastat, siis meeste puhul on suur erinevus piirkonniti. Nii hakkavad tervisehädad statistilist Põlvamaa meest kimbutana juba pärast 40. sünnipäeva, samal ajal kui Hiiumaa mehed elavad tervena 20 aastat kauem. Mida parem on mehe haridus, seda kõrgem tema terviseteadlikkus ja seega ka tervis.

"Eriti just meeste puhul tuleb välja see, et nad sageli ei seosta oma käitumist sellega, millised on nende tervise tagajärjed. Näiteks ka riskikäitumise puhul ei viida kokku, et kui ma tarbin teatud koguse alkoholi või suitsetan, siis see võiks avaldada just minu puhul mu tervisele tagajärgi," rääkis uuringu läbi viinud Kantar Emori juhtekspert Jaanika Hämmal.

Teisipäeval avalikustatud uuringust selgus, et tervisemurega arsti või nõustaja poole pöördumist takistavad Hämmali sõnul meeste puhul nii emotsionaalsed barjäärid, muu hulgas püüd ise hakkama saada, kui ka korralduslikud mured.

"Mis tuli ka välja, et sa pead võib-olla võtma terve tööpäeva vabaks, et mõne eriarsti juurde minna. Seda ei taheta teha, ei taheta öelda tööandjale, et ma lähen arsti juurde. Ka ise tuntakse, ta kaotatakse palgas või milleski, kuigi inimesel on õigus minna arsti juurde," ütles Hämmal.

Küsitlusest selgus ka, et meeste jaoks võib abi otsimisel saada takistuseks ka tohtrite suhtumine neisse.

"Et teda ei hurjutataks – nagu mehed tõid kohati välja, et nad ei tahagi minna, jälle hurjutatakse neid seal või suhtutakse neisse kuidagi muul moel üleolevalt," ütles Hämmal.

Avalikustatud uuringu eesmärk oli mõista, miks mehed hoiduvad erinevate nõustamis- ja tervishoiuteenuste kasutamisest.