Rahandusministeerium tõdeb, et tulude laekumine on olnud oodatust mõnevõrra parem ja ka kulud mõnevõrra väiksemad, kuid liigseks optimismiks põhjust pole ning aasta teises pooles defitsiit süveneb.

"Tavapäraselt kriisiaastatel ongi aasta teises pooles defitsiit rohkem süvenev. Seda põhjusel, et kui on kriisimeetmed, ühekordsed investeeringud ja otsused, siis need realiseeruvadki niimoodi, et neid ei saa plaanima hakata enne, kui see eelarves olemas. Aasta esimeses pooles hakatakse plaanima, jõuavad kuludesse teises pooles," selgitas ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe.

"See on positiivne, et esimesel poolaastal tuli eelarvepuudujääk väiksem kui kardeti, sest meie eelarvepuudujääk on juba suur ja ka rahvusvahelised majandusorganisatsioonid on soovitanud puudujääki vähendada. Samas viimased aastad näitavad, et esimese poolaasta andmete põhjal veel väga täpselt pole võimalik ennustada, mis aasta peale tuleb," rääkis Eesti Panga majandusanalüüsi osakonna juhataja Martti Randveer.

Majandusprofessor Urmas Varblane ütles, et esimese poolaasta tulemused olid oodatust meeldivamad, kuid eelarvepuudujäägist aasta lõpuks pääsu ei ole.

"See prognoos, mis oli, et isegi 4,3 protsenti tuleb puudujääki, õnneks ilmselt ei realiseeru ja aasta lõpus see seis saab olema selgelt parem. Ega meil tasakaalu niikuinii ei ole. See üks protsent miinust, see 500 miljonit, mis meil puudu, me peame kuskilt laenama," sõnas Varblane.

Maksulaekumiste osas torkab silma, et käibemaksutulu kasv jäi inflatsioonile selgelt alla.

"Ostjatel on ebakindlus mõnevõrra suurem ja ka ostujõu küsimus. Kõrge inflatsiooni tingimustes tarbijad teevad valikuid ja me näeme, et ühest küljest inflatsioon on kiirem kui käibemaksu laekumine, reaalselt siis kaupa ostetakse vähem, mis seda peegeldab," rääkis Lättemäe.