"Valitsuse eesmärk on kahekordistada elektritootmist 20 aastaga," ütles keskkonnaminister Romina Pourmokhtari. "Meie puhta energiasüsteemi toimimiseks on tuumaenergia ainus mittefossiilne võimalus. Tuumaenergial on ka väiksem keskkonnajalajälg ja see nõuab enamiku energiaallikatega võrreldes piiratud ressursse," lisas ta.

Kuigi Rootsis on ajalooliselt olnud tugev tuumavastane liikumine, mis sektori 1980. aastatest tõhusalt külmutas, on märke, et tõusulaine on pöördumas, vahendas väljaanne The Times.

Rootslasest kliimaaktivist Greta Thunberg on öelnud, et peab tuumaenergiat "väga ohtlikuks ja kalliks", aga on hiljem võtnud nüansseerituma seisukoha, kritiseerides Saksamaa otsust lülitada välja oma viimased reaktorid ja suurendada selle aasta alguses kivisöest elektritootmist.

Rootsi tuumaenergia kasutamise suunas toimuva nihke oluliseks osaks saabki nüüd 2018. aastal eelmise, vasakpoolse valitsuse kehtestatud uraani kaevandamise moratooriumi tühistamine.

Paljud Euroopa riigid on asunud otsima usaldusväärsemaid ja kohalikke uraaniallikaid, kuna globaalsed tarneahelad muutuvad geopoliitiliste tõrgete suhtes üha haavatavamaks.

Kui Kasahstan on ülekaalukalt maailma suurim uraanimaagi tootja, siis kütuse töötlemisel ja rikastamisel domineerib Venemaa, moodustades ligi 50 protsenti maailma tarnetest. Eksperdid usuvad, et mitmed Lääne-Euroopa riigid ostavad endiselt Venemaalt tuumakütust vaatamata Vene vägede Ukrainasse tungimise järel kehtestatud laiaulatuslikele sanktsioonidele.

Samuti kavatseb Hiina kümnendi lõpuks peaaegu kolmekordistada oma uraani rikastamise võimsust, mis muudaks Hiinast suuruselt teiseks rikastajaks, edestades Briti-Saksa-Hollandi tuumakütuse konsortsiumi Urenco. Järgmisel suvel kavatseb Soome riiklik kaevandusfirma Terrafame alustada väikeste koguste uraani kaevandamist oma tsingi- ja niklikaevanduses Sotkamos, mis asub Helsingist 500 kilomeetrit kirdes.

Otsustavaks saab aga Rootsi, mille uraanimaardlad moodustavad umbes 80 protsenti Euroopa Liidu koguvarudest. Nende kasutamist ei ajenda mitte ainult vajadus julgeoleku järele, vaid ka uraani hinna tõus, mis on jõudnud kümnendi kõrgeimale tasemele pärast seda, kui ülepakkumine põhjustas 2010. aastate keskel krahhi.

Pourmokhtari juhtis tähelepanu sellele, et Rootsis muid metalle kaevandavad ettevõtted peavad praegu uraani kaevandamise kaasproduktina utiliseerima.

The Timesi andmeil on vähemalt kaks välismaist kaevandusettevõtet juba ootamas Rootsi valitsuse otsust. Arvatakse, et Austraaliast pärit Aura Energy asub maailma suuruselt teisel kasutamata uraanimaardlal Hagganis, mis asub Storsjöni järve kõrval Kesk-Rootsi Jämtlandi maakonnas. Kanada ettevõttel District Metals on maavarade õigused ligi 25 000 aakri suurusele potentsiaalselt uraanirikkale maale Ardnasvarres kaugel põhjas ja ta otsib teist, väiksemat asukohta Jämtlandis.

"Venemaa sissetung Ukrainasse on tõstnud tähelepanu keskpunkti Rootsi, Euroopa ja kõigi teiste demokraatlike riikide energiavarustusele ja julgeolekule, mis sõltuvad autokraatlike riikide energiast," ütles District Metalsi tegevjuht Garrett Ainsworth. "Autokraatlikele riikidele lootmine kõiges on suur risk, mida on nüüd peetakse vastuvõetamatuks. Demokraatlikud riigid peavad murdma "ainult mitte minu tagahoovis" mentaliteedi ja keskenduma kodumaiste ressursside ärakasutamisele energia ja materjalide tootmiseks," lisas ta.

Hispaania kaevandustööstuse analüütik Adrián Godás ütles The Times'ile, et uraani kaevandamise elavnemine Rootsis võib olla "väga märkimisväärne", kuid ületada on veel suuri takistusi. Riigi uraanimaak kipub olema suhteliselt madala kvaliteediga ja selle kaevandamine kallis, eriti EL-i rangete keskkonnaeeskirjade kohaselt.

"Euroopa elanikkond on harjunud importima materjale teistest piirkondadest ja takistama kodumaist kaevandamist, mitte ainult uraani kaevandamist," ütles Godás. "Keskkonnaeeskirjad ja -protsessid on kurnavad ja nõuavad tuhandeleheküljelisi aruandeid, mis sageli poliitilistel põhjustel tagasi lükatakse, isegi kui kõik tehnilised kriteeriumid on täidetud."

Kaevandamisele on ka Rootsis nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil suur vastuseis. Rootsi roheliste partei kaasliider ja eelmise valitsuse keskkonnaminister Per Bolund ütles, et on endiselt põhimõtteliselt vastu tuumaenergia laiendamisele, mis tema sõnul on taastuvate energiaallikate kasutamiselt hälbimine ja tekitab ohtlikke radioaktiivseid jäätmeid. Samuti on ta kindlalt uraani kaevandamise taastamise vastu.

"Oleme tegelikult Rootsis uraani kaevandanud [varem] ja see oli hirmutav kogemus ning tõi kaasa tohutuid keskkonnaprobleeme ja arme maastikul," ütles Bolund. "Uraani kaevandamise taaselustamine tekitab Rootsis palju muret inimeste pärast, kes tahavad olla kindlad, et nende vesi on joogikõlbulik ja et nad saavad oma farmis toitu toota. Muidugi on üsna raske veenda inimesi meie piima ostma, kui teie naabriks on uraanikaevandus," lisas ta.

Keskkonnaminister Pourmokhtari ütles, et uraani kaevandamise potentsiaalsete kohtade läheduses elavate inimestega hakatakse dialoogi pidama.

Pourmokhtari sõnul väljastatakse kaevandamisload alles pärast põhjalikku keskkonnahindamist ja "nõuetekohast dialoogi" läheduses elavate inimestega. "Ma tean, et Rootsil on suur potentsiaal juhtida kaevandustööstust puhtama tuleviku suunas," ütles ta.