Rikkumisest teavitaja kaitse eelnõuga luuakse raamistik tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisteadete vastuvõtmiseks, järelmeetmete ja tagasiside andmiseks ning teavitaja kaitsmiseks.

Valitsus kiitis analoogse eelnõu heaks 2021. aasta detsembris, päev enne direktiivi ülevõtmise tähtaega, ning eelnõu esimene lugemine toimus mullu 26. jaanuaril. Eelnõus kavandati seadus jõustuma sama aasta juunis, kuid juba jaanuaris algatas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse.

Toona esitati eelnõule riigikogus ligi 300 muudatusettepanekut, mille järel jäi menetlus toppama. Suurema osa neist esitas EKRE fraktsioon, samas laekus muudatusettepanekuid ka SDE-lt ja Isamaalt. Eelmise riigikogu koosseisu töö lõppemisega langes eelnõu ka parlamendi menetlusest välja.

Uuesti valitsuse heakskiidu saanud eelnõu peaks seadusena jõustuma tuleva aasta 1. jaanuarist.  

Eesti seadusesse üle võtmata Euroopa Liidu direktiiv tõi Eestile kaasa kohtumenetluse, Euroopa Komisjon nõuab Euroopa Kohtu kaudu Eestilt iga direktiivi vastuvõtmisega hilinenud päeva eest 600 eurot ehk praeguseks ligi 270 000 eurot. Eesti on trahvi suuruse küll valimistanud, kuid tavaliselt nõuab Komisjon sellisel juhul miinimumina välja 168 000 eurot.

Toona sai eelnõu ka valitsusliikmetelt kriitikat ka liiga laia kohaldamisala tõttu ning selle eest, et eelnõu ei keskendunud vaid Euroopa Liidu õigusega seotud rikkumistele. Rahandusministeerium heitis ette, et direktiivi rakendatakse karmimalt kui ette nähtud ning maksuamet töötab vihjete kontrollimisel juba praegu oma võimete piiril.

Justiitsministeeriumi teatel on eelnõus arvestatud ka kooskõlastusringil laekunud sisulist tagasisidet.

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul reguleeritakse eelnõuga Euroopa Liidu normide väärkäitumisest teavitamist ja teavitajate kaitset kõige suuremate rahavoogude, korruptsiooniriskide, konkurentsimoonutuste ning kahjudega seotud valdkondades.

Teadlikult valeteavituse tegemine saab eelnõu järgi olema karistatav, samuti ka rikkumisest teavitamise takistamine või teavitaja survestamine.

Teavituskanali peavad looma riigiasutused, vähemalt 50 töötajaga ettevõtted ja omavalitsuste ametiasutused. Paljudel suurematel ettevõtetel ja asutustel on sellised kanalid juba olemas.