Euroopa Parlament ja Nõukogu võtsid ligi neli aastat tagasi, 2019. aasta oktoobris vastu niinimetatud vilepuhuja ehk lokulööja direktiivi. See peaks tagama konfidentsiaalsuse töötajatele, kes annavad oma töökohal teada korruptiivsetest Euroopa Liidu õigusnormide rikkumistest. Selleks peavad kõik vähemalt 50 töötajaga ettevõtted looma kanali, mille kaudu töötajad rikkumistest teavitada saavad.

Liikmesriigid pidid direktiivi oma seadustega üle võtma hiljemalt 2021. aasta 17. detsembriks. Eesti pole rikkumisest teavitaja kaitse seadust aga ikka vastu võtnud.

Euroopa Komisjon on Eesti suhtes algatanud rikkumismenetluse ning nõuab Euroopa Kohtu kaudu Eestilt iga hilinenud päeva eest 600 eurot. See tähendab, et esmaspäevase seisuga peaks Eesti maksma trahvi ligi 370 000 eurot.

Nele Grünberg välisministeeriumi juriidilisest osakonnast lausus, et praegu on veel keeruline öelda, millise trahvisumma Euroopa kohus Eestilt välja nõuab, Eesti on trahvi suuruse vaidlustanud.

"Miinimum, mida komisjon tavaliselt sellisel puhul nõuab, on 168 000 eurot. Isegi kui me kohtus ka vaidleme, siis see on see summa, millest komisjon kindlasti kohtumenetluse käigus alla ei lähe. Suur tõenäosus on, et kohus meilt selle miinimumsumma ikka välja mõistab, sest hilinenud me oleme, selle üle vaidlust ei ole," lausus ta

Käimas on veel üks rikkumismenetlus. Nimelt on tõenäoline, et Euroopa Komisjon pöördub kohtusse ka seetõttu, et Eesti pole õigeaegselt võtnud üle ECN+ direktiivi ehk lihtsamalt öelduna uut konkurentsiseadust.

Grünberg lausus, et ka siin nõuab komisjon ilmselt miinimumsummana vähemalt 168 000 eurot. Eesti pidi direktiivi olema üle võtnud 2021. aasta veebruaris ehk komisjon saaks meilt nõuda ka ligi 560 000 eurot trahvi.

Valitsus peaks mõlemad seaduseelnõud lähinädalatel heaks kiitma

Justiitsministeerium on praeguseks vilepuhuja seaduse eelnõu esitanud valitsusele, kes peaks selle lähinädalatel ka heaks kiitma ning riigikogule saatma.

"Meil on põhimõtteliselt koalitsioonis kokku lepitud, et mis see direktiivi ulatus on. Ma väga loodan, et me saame võib-olla juba järgmisel nädalal selle valitsuses heaks kiita, aga ma ei saa seda garanteerida," lausus justiitsminister Kalle Laanet.

Laanet lausus, et ajaraam konkurentsiseaduse eelnõuga on enam-vähem sama – septembri alguses peaks see jõudma valitsusse, sealt edasi aga riigikokku.

Justiitsministeerium on vilepuhuja ehk rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ühe korra varem juba riigikokku saatnud. Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saatis riigikokku päev enne direktiivi ülevõtmise tähtaega, eelnõu esimene lugemine parlamendis toimus 2022. aasta 26. jaanuaril.

Riigikogus esitati sellele aga ligi 300 muudatusettepanekut, mille tõttu jäi eelnõu menetlus toppama. Suurema osa neist esitas EKRE fraktsioon, samas laekus muudatusettepanekuid ka sotsiaaldemokraatidelt ja Isamaalt.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner ütles, et riigikogus oli toona eelnõu kohta palju väärarusaamu, mistõttu ei jõudnud parlament ka üksmeelele.

"See kommunikatsioon tol hetkel, mis mõnelt eelnõu vastaselt tuli, seal rõhutati ka nendele aspektidele, mida see eelnõu ei käsitle. See on tööalasest rikkumisest teavitaja seadus. Toodi mingeid näiteid, et naabrimees näeb, kuidas keegi sõidab turvavööta ja läheb kaebama. See ei kohaldu sellele," lausus ta.

Konkurentsiseadus annaks konkurentsiametile rohkem võimu

Uus konkurentsiseadus annaks rohkem võimu konkurentsiametile. Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus ütles, et ministeerium soovib luua sellist menetlust, kus konkurentsiamet saaks uurida konkurentsirikkumisi. Näiteks seda, et ettevõtted ei teeks kartellikokkuleppeid või ei kuritarvitaks monopoolset seisundit.

"Praegu uuritakse konkurentsirikkumisi erinevates iseseisvates menetlustes. Konkurentsiamet võib näiteks teha järelevalvet, ta võib uurida neid väärteo- või ka kriminaalmenetluse raames. Paralleelselt võib olla mitu menetlust, mis tegelikult on ettevõtjale koormav. See, mida me oleme välja pakkunud ja mis on vaidlusi tekitanud, on see, et edaspidi uuritaks konkurentsirikkumisi ühe ühtse menetluse raames. Selle tulemusena võib konkurentsiamet võib amet teha vajadusel ettekirjutuse või trahvi," selgitas ta.

Konkurentsiamet peadirektor Evelin Pärn-Lee ütles juunis ERR-ile, et kui praegu tekib konkurentsiametil näiteks kartellikahtlus, siis menetleb seda ikkagi prokuratuur, kus inimesed küll tunnevad konkurentsiõigust, aga ei ole eksperdid.

Pärn-Lee lausus, et peaasjalikult on konkurentsiseaduse välja töötamine takerdunud ärihuvide ja poliitilise tahte puudumise taha. Juristide ja ettevõtjate sõnul on venimise põhjus hoopis seaduse vorm, mis kahjustaks laiemalt nii Eesti ettevõtluskliimat kui ka õigusriiklust.

Raha trahvi katteks tuleb riigieelarvest

See, kui palju Eesti peab Euroopa Komisjonile lokulööja direktiivi osas trahvi maksma, peaks Grünbergi sõnul selguma veel sel aastal. See, kust Eesti trahvi katteks raha leiab, on Laaneti sõnul praegu lahtine.

"Ega Eestil ei ole seda raha kuskilt mujalt võtta kui riigieelarvest, maksumaksja taskust," ütles ta.

Kui Euroopa Kohus jõuab otsuseni ja Eestil on selleks ajaks vilepuhujate kaitse direktiiv üle võtmata, siis nõuab komisjon Grünbergi sõnul, et Eesti maksaks iga järgneva hilinenud päeva eest 2340 eurot.

Grünberg lausus, et siiamaani ei ole Eesti pidanud veel Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest trahve maksma. Sinna hulka käib see, et mõni liidu õigusakt on õigeaegselt üle võtmata.

Varasemalt on Eesti maksnud Euroopa Liidule 34,3 miljonit eurot suhkrutrahvi. Eesti pidi nimelt Euroopa Liiduga liitumisel tasuma trahvi kaupade üleliigsete laovarude eest. Grünbergi sõnul ei olnud siis aga tegu rikkumismenetlusega.

"Me ei olnud nõus aga maksma selle suhkru eest, mille olid varunud kodumajapidamised. Seal oli pigem liidu õiguse tõlgendamise küsimus komisjoniga, aga ei olnud seda, et me oleks konkreetselt Euroopa Liidu õigust rikkunud. See oligi õigusaktis ette nähtud, et kui on üleliigne laovaru, siis peab liikmesriik maksma," selgitas Grünberg.