Rahvakogu koostamiseks saadab või on juba saatnud Tallinn 30 000 kutset juhuslikult valitud pealinlasele. Lõplik rahvakogu liikmete arv on märksa väiksem – 60 – ning need valitakse välja inimeste hulgast, kes kutsele on vastanud nõusolekuga. Nii kutse saajad kui 60 rahvakogu liiget valib arvuti algoritm, ütles ERR-ile Tallinna strateegiakeskus rohepöörde büroo analüütik Tuuli Veersalu.

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles eelmisel nädalal, et kokku soovitakse panna väga kirjut seltskonda. "Tahame Tallinna elanikkonna läbilõiget, tahame saada väga erinevaid inimesi," lausus ta.

Veersalu ütles, et koosseis peab juba metoodikast tulenevalt olema läbilõige elanikkonnast ja et juhuvalimiga luuakse nii-öelda mini-Tallinn.

"Igal Tallinna elanikul on võrdne võimalus sattuda rahvakogusse valituks. Rahvakogu koosseisust välistatakse mõned erandid, näiteks linnavalitsuses ja linnavolikogus töötavad inimesed, et säilitada protsessi usaldusväärsus ja apoliitilisus," lausus ta.

Rahvakogu projektijuht, Maiu Lauring DD Demokraatiakeskusest, ütles, et rahvakogus osalemine peab olema inimese teadlik otsus, kuna rahvakogus osalemiseks annab inimene ära viis nädalavahetuse päeva.

"Seetõttu võtame esindusliku algoritmi järgi lõplikud 60 nende inimeste hulgast, kes oma oma huvi registreerunud hiljemalt 12. septembril," lausus Lauring.

Ettepanekud jõuavad aastaga linnavalitsusse

Rahvakogu koguneb alates 7. oktoobrist neljal nädalavahetusel, täpselt sõnastatud teema on  "Kuidas siduda Tallinna haljasalad ülelinnaliseks kutsuvaks tervikuks?". Kogunemiskohtadeks on Fotografiska Telliskivis, Proto avastustehas ja Tallinna Laululava keskus. Mida, millal ja kuidas täpselt arutatakse, saab uurida rahvakogu veebilehelt. Olulisem on ehk see, mis rahvakogu ideedega peale hakatakse.

Peale rahvakogu töö lõppemist antakse ideed linnale, täpsemalt toimub pidulik linnapeale üleandmine 4. novembril. Seejärel töötavad linnaametite esindajad ettepanekud läbi. Aasta jooksul peaksid ettepanekud jõudma linnavalitsuse lauale, ütles Veersalu.

"Eeldame, et olenevalt ettepanekutest saab neid viia ellu kas planeeringu kaudu või on võimalik rakendada projekteerimise etapis või saab lihtsalt tegevusi korraldades midagi nähtavat ära teha. Aga ka näiteks "Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013–2025", mis vajab uuendamist, võib ettepanekutest saada sisendit," lausus ta.

Peale rahvakogu toimumist ühe aasta jooksul annab linn avalikkusele teada, kuidas rahvakogu ettepanekute elluviimisega läheb. Info avaldatakse rahvakogu veebilehel.

Tegu on ühekordse üritusega, kuid kui esimene kord õnnestub, kaalutakse rahvakogu korraldamist ka edaspidi. "Kui näeme, et formaat on edukas, siis pole välistatud, et tulevikus rahvakogusid toimub teistel teemadel veel," ütles Svet.  

Tallinna rahvakogu Eestis neljas

Rahvakogu korraldab linn koos DD Demokraatiakeskusega, mis disainib ka juhuvalimi protsessi.

DD Demokraatiakeskus sai kevadel projekti läbiviimiseks rohelise pealinna mittetulundustegevuse toetust, mis katab 89 protsenti projekti kuludest. 11 protsenti on kaetud DD omafinantseeringust. Tallinna strateegiakeskus katab projektiga seotud muud kulud, näiteks rahvakogu kutsete trükkimise ja väljasaatmise, ruumide ja tehnika rendi ning toitlustuse.

DD Demokraatiakeskus sai toetust 33 518 eurot, linna kulud on samas suurusjärgus, ütles Lauring.

Veersalu sõnul on rahvakogu meetodit Euroopas kasutatud juba pikka aega, viimasel ajal just kliima- ja keskkonnateemaliste probleemide puhul.

Eestis on varem korraldatud kolm rahvakogu. Esimene toimus 2013. aastal, mille tulemusena tekkis rahvaalgatusõigus ning alandati erakondade loomise künnist. Kliimamuutuste küsimuste arutamiseks ja ettepanekute tegemiseks on toimunud kaks kliimakogu: Ida-Viru maakonna noortega õiglase ülemineku teemal (2021 talvel) ning Tartu elanikega liikuvuse ja linnaplaneerimise teemadel (2022 kevadel).