Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonela sõnul ei tule ettepanekud piirangutest tühja koha pealt. Räimede arvukus on palju langenud.

"Räime kohta on rahvusvaheliste teadlaste hinnang selline, et olukord on väga-väga halb. Räimevaru on miinimumtaseme lähedal või kohati sellest väiksem ja mis puudutab Soome ja Rootsi vesi, siis seal tõepoolest on kalade arv märgatavalt vähenenud. Selle pärast Komisjon tegigi ettepaneku lõpetada sihtpüük Soome ja Rootsi vetes 2024. aastal, see on ainus võimalus tagada järgmistel aastatel varu taastumise, et saaksime uuesti kalapüügiga seal tegeleda," rääkis Loonela.

Kuigi Euroopa Komisjon pakkus välja, et kaaspüük oleks Botnia lahel kvoodi alusel võimalik, siis tegelikult on tegemist põhimõttelise keeluga, sest Botnia lahest ei püüta räime kaaspüügina vaid sihtpüügina.

Eesti Kalurite Liidu juhi Mart Undresti sõnul on ka Eesti ettevõtted seotud kalapüügiga Botniast.

"Kuna traalpüügi ettevõtted on seotud ka Eesti omanikega, siis jälgime neid arenguid murega nii Soome lahe lõuna- kui põhjakaldal, mis edasi saama hakkab. Loodetavasti järgmise kuu ajaga kogu see info täpsustub. Siin toimub veel rida koosolekuid. Loodame, et ikkagi kõige negatiivsemad stsenaariumid paika ei loksu," rääkis Undrest.

Ka Eesti tegelikult räimepüügi piirangutest ei pääse, ka meie kalapüügi piirkondades saab räime püüda kvoodi alusel. Praegu tegi Euroopa Komisjon näiteks Liivi Lahes pakkumise vähendada räime püüki 20 protsenti. Millisteks need kvoodid täpselt kujunevad, selgub oktoobris.

"Kui vaatame seda Komisjoni ettepanekut, siis ta ei kata kogu Läänemerd. Teadushinnanguid mõnede kalaliikide ja merealade kohta alles oodatakse," ütles Loonela.