Urožaine küla vabastasid Ukraina sõdurid mõne päeva eest. Küla välispiiridel jätkuvad senini tulised lahingud. Seal võitlevad Ukraina merejalaväelased

16 päeva vastupealetungil ja siis kaks päeva puhkust polügoonil, 8 kilomeetri kaugusel rindejoonest. Selline ongi merejalaväelase elu.

"Hea on vähemalt paariks päevaks tulla harjutama, et sõdurid oskaksid relva hoida, söösta, varjuda ja nii edasi. Nad õpivad sööstma ja katma nii vasakult kui ka paremalt poolt. Üks katab, teine sööstab. Nad peavad oskama seda mõlemalt poolt," rääkis Ukraina sõjaväelane "Luik".

Sõdurite ettevalmistuseks on aega kahjuks liiga vähe. Võitleja kutsungiga "Tamm" läbis kahekuulise baaskursuse ja juuni lõpus liitus juba vastupealetungiga.

"Osaledes rünnakul kontaktliinil ja sealt eluga tagasi tulles, saad aru, et päris sõjategevuses õpid paari päevaga rohkem kui õppustel mitme kuuga," ütles "Tamm".

Kõige kuumemal rindelõigul vabastasid need poisid kahe kuuga kolm küla.

"Emotsioonid segavad, nii head kui halvad. Rünnakule minnes ei tasu mõelda, kas me tuleme kõik elusana tagasi või ei tule. Olukorda tuleb adekvaatselt hinnata," lausus "Tamm".

"Tibladel on õhuvägi, helikopterid, neil on kogu arsenal. Meil on suurtükivägi, mis töötab väga hästi, aga sellest ei piisa. Meil on vaja kassettmoona ja õhuväge, et toetada jalaväe pealeminekut," rääkis "Hulkur".

Peale lääne antava tehnika on ukrainlastel vaja ka elavjõudu, mis tähendab uue mobilisatsiooni vajadust.

"Mida kauem sa hoiad kõrvale mobilisatsioonist, seda raskem on pärast väljaõppel. Kui liituda kohe, siis siin on staažikad sõdurid, kes annavad sulle edasi oma kogemused. Nad on eeskujuks. Kui sa aga venitad, siis neid inimesi jääb üha vähemaks," ütles "Tamm".

Oma kaotustest sõdurid rääkida ei taha, aga ütlevad, et need on väiksemad kui vaenlasel.