Esmapilgul võib Odessa jätta rahuliku linna mulje. Pärast viljaleppest väljumist hakkas Venemaa pommitama mitte ainult Odessa sadamataristut, vaid ka tsiviilobjekte kogu linnas. Ühe rünnaku tagajärjel sai kannatada ka kesklinnas asuv Spaso-Preobraženski katedraal. Inimesed aga ei kavatse Odessast põgeneda.

"Eks igaüks otsustab ise, aga meie ei kavatse lahkuda. See on meie kodu. Ma saan aru inimestest, kes lahkusid. Igal inimesel on õigus ellu jääda," ütles irina.

Sõjast hoolimata jääb Odessa ukrainlaste silmis kuurortlinnaks. Seal on ikkagi rahulikum kui paljudes teistes kohtades Ukrainas.

"Hoolimata sõjast läheb elu ju ikkagi edasi. Elu peab olema vaheldusrikas, aga praegu on rasked ajad. Meid pommitatakse Zaporižžjas iga päev, pidevalt on õhuhäired," lausus Zaporižžjast tulnud Olga.

Eelmisel aastal mineerisid ukrainlased venelaste dessandi hirmus kogu rannajoone. Sel aastal avas Odessa linnavalitsus linna rannad avalikuks kasutamiseks. Tõkestamaks miinide jõudmist randa paigaldati merre spetsiaalsed võrgud.

"Võrkude paigaldamine randadesse on tegelikult eksperimentaalne praktika. Seda pole mitte kuskil maailmas veel proovitud, sest mitte kuskil mujal pole nii suur tungi minna suplema mineeritud merre. Sellepärast jäämegi oma seisukoha juurde. Me hoiatame, et see on ohtlik ning ei tasu oma eluga riskida," rääkis Lõuna väejuhatuse esindaja Natalia Gumeniuk.

Aga inimesed ei kuula eriti sõjaväelaste nõuandeid ja puhkavad aktiivselt Odessa randades.

"Kord aastas ikka võib ju minna, mingi vaheldus peab ju olema. Mitte ujuda tiigis või basseinis, vaid soolases meres. See on mõnus," leidis Nikita.

Igavene tuli tundmatutele madrustele põleb siiani Odessas Ševtšenko pargis. Samas Katariina Teise monument võeti eelmise aasta detsembris Vene imperialismi sümbolina kesklinnast maha.