Riigikontroll tõi välja, et riigi 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab riigi finantsseisundit õigesti ja võrreldes seekordset aruannet tervikuna eelmisel aastal tehtuga, võib märgata teatud paranemist. Siiski on riigikontrolli varasematel aastatel osutatud probleemid riigi eelarvestamisel samaks jäänud.

Riigikontrolör Janar Holm on korduvalt nentinud, et aastast aastasse tehtavad auditiintervjuud viitavad, et niinimetatud tegevuspõhist eelarvestamist võetakse ministeeriumides jätkuvalt kui projekti, mida on vaja rahandusministeeriumi nõudel teha, kuid mille eesmärke ja saadavat kasu ei tunnetata – päriselu käib teiste formaatide põhjal.

"Tänasel tegevuspõhiseks nimetataval eelarvel ja selle täitmise infol ei ole tarbijaid. Paraku ei takista see tegelikkust eirates dokumendist dokumenti näidata uuele eelarveformaadile üleminekut kui edulugu, mis vajab ainult natuke kohendamist või uusi infosüsteeme," sõnas ta.

Riigikontrolör märkis, et tegevuspõhise eelarvestamise idealistlikud eesmärgid ei ole põhjani valed, kuid neid ei suudeta lihtsalt reaalselt rakendada, see eeldaks täiesti teistsugust juhtimist ja mõtlemist.

"Reaalsuses pöörleb maailm teistmoodi. Ka minu vestlused riigikogu liikmetega ei viita just kuigi suurele nõudmisele selle niinimetatud tegevuspõhise eelarve järele parlamendis. Muide, ka valitsus ei lähtu oma rahastusotsuseid tehes tegevuspõhisest eelarvepildist, vaid tegutseb praktilisemas maailmas. Seda praktilist pilti väärib minu hinnangul ka riigikogu kui eelarve vastuvõtja, avalikkusest rääkimata," nentis Holm.

Ta lisas, et abi ei ole ka pidevast metoodika täiustamisest ja infosüsteemide ehitamisest – kui asi on kasutamiseks kõlbmatu, siis ta on kõlbmatu ja kõik.

Riigikontroll tõdes, et ehkki valitsuse reservi tuleks kasutada erakorralisteks kulutusteks, eraldatakse sealt jätkuvalt raha tegevustele, mis peaks olema ettenähtavad. 2022. aastal kulutati valitsuse reservist korduvalt tegevustele, mis ei kvalifitseeru ettenägematuteks ja mida on võimalik ministeeriumide eelarvesse planeerida.

Näiteks tõi ta maksed meetme "Film Estonia" toetamiseks, jäämurdeteenuse osutamisega seotud kulude katteks, riigipiiri ehituseks ja ülalpidamiseks, ravimite ostuks, avaliku teabe seaduse muutmisega seotud tegevusteks, eestikeelse hariduse toetamiseks.

Lisaks ei ole rahaeralduste põhimõtted kooskõlas kehtivate õigusaktidega, kuna 16,6 miljoni euro ringis on tehtud rahastamisotsuseid tagasiulatuvalt eelarveaasta kohta, milleks kinnitatud eelarve ei ole enam kehtiv. Samalaadseid märkusi valitsuse reservi kohta on riigikontroll teinud aastaid.

Riigi 2022. aasta tulud olid eelmise aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 14 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 14,54 miljardit eurot: kulud 13,91 miljardit eurot ja investeeringud 630,08 miljonit eurot.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on eelmise aasta lõpu aasta seisuga riigi varade rahaline maht kokku 23,99 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara ehk mets, teed, hooned ja masinad. Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 4,56 miljardi euro võrra.

Möödunud aasta lõpu seisuga on riigil kohustisi kokku 17,07 miljardit eurot ning need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 2,98 miljardi euro võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 10,23 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 6,95 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 1,05 miljardi võrra.

Riigikontroll auditeerib riigi majandusaasta koondaruandes olevat raamatupidamise aastaaruannet ja riigi tehingute seaduslikkust igal aastal.