Tänavu sügisel alustas Tallinnas tegevust kolm riigigümnaasiumi, kuhu kokku võeti vastu ligi tuhat õpilast. Kohanappus leevenes nende koolide tulekuga tõepoolest, kuid ootamatult ilmnes uus probleem: osa seni tegutsenud gümnaasiume pidi suvel lisavastuvõtte korraldama ja neile ei tulnud sellest hoolimata nii palju õpilasi kui kavandati.

Tallinna Ühisgümnaasiumi õppejuht Margit Timakov ütles ERR-ile, et neil avati tänavu kavandatud kolme paralleelklassi asemel kaks, aga kõik õppesuunad jäid alles.

Timakovi hinnangul on huvi kahanemise taga eelkõige uute riigigümnaasiumide avamine.

Lisaks tõi Timakov välja, et õpilaste arv ei ole aastati võrdne ja probleeme võib tekitada ka vastuvõtusüsteem, mis pole kõigil koolidel ühine.

"Kui inimene kandideerib kümnesse eri kooli, võib tekkida segadus selle koha pealt, millise kooliga ta liitub," selgitas õppejuht. "Õpilased annavad mitmesse kohta nõusoleku ja lõpuks ütlevad ära."

Ühtse süsteemi puudumise tõttu võib juhtuda, et õpilased ei leia kooli, kus leiduks vabu kohti, lihtsalt üles ning koolid omakorda ei saa õigeks ajaks selgust, kes neile õppima soovivad tulla.

Väiksem arv õpilasi tähendab koolile ka väiksemat pearaha ning see sunnib otsima kokkuhoiukohti. Olukord on Timakovi sõnul kõigi jaoks uus ja ühe aasta põhjal on keeruline midagi otsustada.

"Kogeme hariduseksperimenti," tõdes Timakov, kelle sõnul on sarnane olukord rohkem kui paaris-kolmes Tallinna koolis ning ka osas Tallinna lähivaldade gümnaasiumides.

Tallinna Nõmme gümnaasium tegutseb sellest õppeaastast alates ainult gümnaasiumina, sest põhikooliosast sai eraldi Hiiu kool. Kooli direktor Riho Uulma rääkis, et nemad said planeeritud neljast paralleelklassist täidetud kolm ehk õpilasi tuli umbes 30 võrra oodatust vähem.

"Kui katsed olid, oli meil neli klassitäit julgelt täis, aga suve jooksul kaob neid laiali koolidesse, kus on järjekord," sõnas Uulma. "Kindlasti on riigigümnaasiumidel selles oma osa, aga meil ei ole selle kohta kirjalikke fakte. Võime ainult öelda, et eeldatavasti üks klassikomplekt läks riigigümnaasiumi, aga nad võivad jaotuda ka kesklinna koolide vahel."

Uulma sõnul annab järgmine kevad juba rohkem teadmisi, kuidas riigigümnaasiumidel läheb ning iseenesest peaks õpilasi Tallinnas jätkuma.

Riigigümnaasiumide tulek ei jätnud mõjutamata ka Tallinna lähiümbruse koole.

Kiili gümnaasiumi direktor Ruth Pekkenen rääkis, et ka neil oli kevadel konkurss suur ja õpilastest, kes kahte paralleelklassi esialgu ei mahtunud, tekkis isegi ootejärjekord. Kui aga riigigümnaasiumid vastuvõtu ära kinnitasid, valgus Kiili kool tühjemaks.

Paljud sealsed õpilased suundusid ka Tallinna kesklinna koolidesse, kus vabanes õppekohti riigigümnaasiumitesse suundujate tõttu.

"Ikka need suurlinna tuled võluvad," tõdes direktor. "Pakkusime kohta neile, kes olid ootejärjekorras ja otsustasime lisavastuvõttu mitte korraldada, sest meile oli tähtis hoida õppetaset. Võtsime siis õpilasi vastu ühe klassi jagu, 30 õpilast."

Pekkenen lisas, et juba esimese koolinädala jooksul on kolm õpilast avaldanud soovi Kiilisse tagasi õppima tulla.

Kiili kool muutis töökorraldust nii, et pakub ühes suures klassis kaht õppesuunda ja ei lase end tänavusest kogemusest heidutada. Direktor usub, et praegune väike ehmatus on tingitud sellest, et avatavad riigigümnaasiumid tundusid õpilastele ahvatlevad, kuid järgmisel aastal pilt muutub.

"Meie kavatseme jätkata. Oleme kogukonnakool, kogukonna huvi on arvestatav, aga meile tuleb ka mujalt õpilasi," kinnitas ta. "Usume, et see on erandlik aasta ja edasi läheb kõik soovitud rütmis."

Ka Tallinna ühisgümnaasium ja Nõmme gümnaasium kavatsevad tuleval õppeaastal taas rohkem õpilasi vastu võtta. Uulma ütles, et loodab järgmisel sügisel neli paralleeli avada, sest vastasel juhul ei ole gümnaasium eriti elujõuline ja väikse õpilaste arvu puhul pole võimalik piisavalt valikaineid pakkuda.

Timakov kinnitas samuti, et kui järgmisel aastal huvilisi jätkub, võetakse vastu kolm klassikomplekti õpilasi.

Tallinnas läks 10. klassi sadakond õpilast mullusest vähem

Tallinna haridusameti andmetel õpib pealinna munitsipaalkoolide kümnendates klassides ligi 3600 õpilast ja seda on võrreldes eelmise aastaga üle saja õpilase vähem.

Haridusameti juhataja Kaarel Rundu ütles, et gümnaasiumiõpilaste arvu on mõjutanud eelkõige Mustamäe, Pelgulinna ja Tõnismäe riigigümnaasiumi avamine Tallinnas. Täiendavaid sisseastumiskatseid tegid tänavu näiteks Mustamäe gümnaasium, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium ja Jakob Westholmi gümnaasium.

"Mõned koolid on teadlikult vähendanud 10. klasside arvu kolmelt kahele, arvestades riigigümnaasiumide tekkimist," lisas haridusameti juht.

Täpsed andmed, kui palju õpilasi läks Tallinnas munitsipaalgümnaasiumisse ja mitu klassi moodustati, selguvad 10. septembriks, sest selleks ajaks peavad koolid andmed Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) sisestama.

Tänavu on Tallinnas gümnaasiumiõpilasi prognoositavalt 10 380, samas kui eelmisel õppeaastal oli neid 10 509. Võrdluseks, näiteks 2018/2019. õppeaastal oli gümnaasiumiõpilasi 9760 ja aasta hiljem 9190. 

Vajadus gümnaasiumikohtade järele peaks pealinnas rahvastikuprognoosidest lähtuvalt tasahilju kasvama ning olema suurim aastatel 2025-2030.