TIK-is ja teistes rahvusvahelistes koolides kasutatav IB on üle maailma tuntud õppesüsteem, mida kasutatakse eri riikide vahel liikuvate perede lastele hea hariduse tagamiseks. Põhikoolis jaguneb see kaheks: IB PYP (Primary Years Programme) ehk algkooliprogramm, ning IB MYP (Middle Years Programme) ehk põhikooliprogramm.

Tänavu laekus TIK-ile kaitseressursside ametilt (KRA) 3. märtsi seisuga 11 sooviavaldust välisteenistujate laste vastuvõtuks, millest kool sai rahuldada vaid neli. Lisaks laekus kaks sooviavaldust välisministeeriumilt. Kuna klasside täituvuse piir on täis, ei saanud kool rahuldada ülejäänud seitset taotlust.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante selgitas kirjas HTM-ile, et koolil ei olnud märtsikuus detailset infot selle kohta, kes lastest vanemate lähetusega seoses 2026/2027. õppeaastal IB õppes ei jätka ning seetõttu ei olnud TIK-il võimalik anda kohta taotlenud lapsevanematele asjakohast tagasisidet enne juuni lõppu. Samuti märkis linn, et sügisel algavaks õppeaastaks uute paralleelklasside moodustamine ei ole kooli ruumiressurssi arvestades võimalik.

Erinevad arusaamad halduslepingust

Tallinna linna ja HTM-i vahel on 2025. aastal sõlmitud haldusleping ning valdkonda reguleerib põhikooli- ja gümraasiumiseadus (PGS). Seaduse järgi on põhikooli klassis lubatud tavaliselt kuni 24 õpilast.

Kante tõi välja, et ehkki seadus lubab erandjuhul kooli pidajal õpilaste arvu klassis suurendada, välistab halduslepingu punkt 4 sellise võimaluse.

Linna hinnangul oleks kool saanud paindlikum olla juhul, kui HTM ei nõuaks kõigis klassides kõigi vabade õppekohtade täitmist või lepiks Tallinna linnaga kokku, et IB õppe läbiviimiseks moodustatakse igas vanuseastmes kaks paralleelklassi ning rahastataks neid 48 õppekohta täies ulatuses sõltumata nende täituvusest.

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna juhataja Ott Oja selgitas, et halduslepingu punkt 4 ei ole piiratud üksnes PGS-i paragrahv 26 lõikega 1, vaid viitab ka muu hulgas võimalusele piirnormi tõsta või madala täituvuse korral vajadusel liitklasse moodustada.

Oja lisas, et HTM-i eesmärk nimetatud punkti sõnastamisel on olnud kehtestada põhimõtet, et IB PYP ja MYP programmidele võetakse igasse klassi kuni 24 õpilast ning kui sihtrühma õpilasi on erandkorras rohkem, saab kooli pidaja direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul suurendada vastava klassi piirnormi seaduse järgi.

Ministeerium märkis samuti, et kindlasti ei ole põhjendatud õpperühmade täitmine sihtrühmaväliste õpilastega, kuna selle välistab ka halduslepingus kokku lepitud sihtrühma kirjeldus.

Kuna IB õppe korraldamine on riiklik ülesanne, tegi Tallinna linn ettepaneku kutsuda kokku ümarlaud teemast puudutatud ministeeriumite, ametite ja valitsuse osalusel, et arutada IB õppes kõiki osapooli rahuldavate tulemusteni jõudmise võimalusi. 

Ministeerium kinnitas oma vastuses, et saadab kutse ning informatsiooni ümarlaua kohta välja septembrikuu jooksul.