Järgmisel aastal valmiv kolmest hoonest koosnev Arteri kompleks läheb arendajale Kapitel maksma 150 miljonit eurot.  

"Ka büroohoone on kõige suurem. Arteri kvartalisse tuleb ligikaudu 40 000 uut üüripinda, millest kolmveerand on büroopinnad," ütles Kapiteli juhatuse esimees Taavi Ojala, lisades, et praegu on 90 protsenti tulevasest hoonest üürilepingutega kaetud.

Kõrgeima, 28-korruselise hoone ankurrentnik on Swedbank. Kui Arter saab hakkama, siis üldiselt on Ojala sõnul ärikinnisvara turul raske seis. Seda on mõjutanud viimastel aastatel koroona, Ukraina sõda ja hinnatõus.

"Me oleme näinud viimasel ajal, et tulenevalt laenuraha hinnakasvust, ehitusmaksumuse suurest kallinemisest on alustatavate ja käimasolevate ehitusprojektide arv järsult langenud. Me näeme, et ka lähitulevikus mingi suurt muudatust tulemas ei ole," lausus ta.  

Arteri ehitaja hinnangul on ärikinnisvara mahud vähenenud, kuid elukondlikus kinnisvaras on langus suurem.

"Ega ärikinnisvaral oluliselt paremini ei lähe. Aga siiski on projekte, mida alustatakse, mida on oodatud ja tuleb neid projekte ka juurde, ega majanduselu seisma pole jäänud. Mis mõjutab elukondlikku kinnisvara – tarbijate kindlus on väga madal, sellest tulenevalt on ostusid vähem ja seetõttu ka ehitatakse vähem," rääkis Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.

Kuid ärikinnisvara arengule seab piiri turu üleküllastumine. Kui nõudlus kaubanduspindade järele täitus juba 10 aastat tagasi, siis nüüd on järg kontoripindade käes, ütles LHV pensionifondide kinnisvara juht Rait Riim. 

"Täna on Tallinnas 1,2 miljonit ruutmeetrit üüritavat büroopinda ja umbes 150 000 ruutmeetrit on veel arenduses. Teise poolaasta lõpuks on vakantsena 8,5 protsenti büroopindadest, mis on umbes 100 000 ruutmeetrit. Selle pealt näeme ka seda, et järgnevatel aastatel, järgneval kümnendil uusi büroohooneid tuleb turule tavapärasest vähem," lausus Riim.

Natuke kasvuruumi on veel majutuse ja laopindade arendamise osas, ütles Riim.