Rootsi uus valitsus teeb eelarvet, inimeste maksukoormus väheneb

Ka Rootsi valitsus paneb kokku järgmise aasta riigieelarvet. Selles on inflatsiooniga võitlemiseks rida maksumuudatusi, muuhulgas plaanib valitsus langetada kütuseaktsiisi.
Kui muud Rootsi valitsuse plaanitavad maksumuudatused puudutavad pigem kesmise või väikese sissetulekuga inimesi ja seda ka diferentseeritult, siis neljapäeval avaldatud kütusekatsiisi langus kehtiks kõigile ühtmoodi ja ühepalju.
Valitsuse hinnangul võib kütusehinna langetamist vaadelda kui inflatsiooniga võitlemise meedet, muu hulgas toiduainete tootmise ja transpordi odavamaks muutmise kaudu. Järgmise aasta alguses langeb aktsiis 14 eurosenti liitri kohta, diislil kolm eurosenti.
Aktsiisilangetus oli eelmise aasta septembris valimiste eel Mõõdukate, Kristlike Demokraatide ja valitsusest välja jäänud kuid sellega koostööd tegeva Rootsi Demokraatide valmislubadus. Aga lubati palju suuremat langust.
Rootsi demokraatide parlamendisaadik Oscar Sjöstedt kaitses valitsust, öeldes pressikonverentsil, et ükski erakond ei saanud häälteenamust ja see tähendab, et ei saa oma poliitikat sajaprotsendiliselt ellu viia, vaid peab tegema kompromisse.
Aktsiisi langetamine riigile maksma umbes 5,6 miljardit krooni ehk 500 miljonit eurot.
Tulevases eelarves tehtavad uued maksukärped ulatuvad kokku umbes 40 miljardi kroonini.
Valitsus teeb eelarve avalikuks 20. septembril.
Kütusemaksud on samas võtmetähtsusega olukorras, kus valitsus on võtnud eesmärgi vähendada transpordisektori süsinikdioksiidi heitkoguseid. Ambitsioon on tõsta ka biolisandiga kütuste osakaalu. Järgmine samm on see, et rohkematel majapidamistel oleks võimalik osta hübriid- või elektriauto.
Valitsusel on plaanis ka maksukoormuse vähendamine neile, kes käivad tööl. 35 000 Rootsi krooni palga juures peaks rahakotti jääma 400 Rootsi krooni kuus rohkem.
Tulumaksuvaba piirmäära järgmisel aastal ei tõsteta. Rootsis on see praegu 51 000 krooni kuus ehk rohkem kui keskmine palk. Keskmine palk on umbes 45 300 krooni ehk 3600 eurot.
Kui piirmäär tõuseks oleks see kasulik kõrgepalgalistele inimestele, aga valitsus on otsustanud enda sõnul seista vaesemate ja keskklassi eest.
Rahandusminister Elisabeth Svantesson leiab, et reaalpalk on järsult langenud ning seetõttu on mõistlik tulumaksu alandada.
Ettepanek on eraldi vähendada politseiniku ja meditsiiniõe maksukoormust 14 000 Rootsi krooni võrra aastas.
Peaminister Ulf Kristersson ütles, et tulusam peaks olema elada töötegemisest kui sotsiaaltoetustest.
Ka tööstussektor ütleb, et madala sissetulekuga inimeste maksukärpeid peaks töötutele andma tõuke tööle asuda.