Tartumaal Ilmatsalus toodab biometaani Alexela ja Infortari ühisfirma, kel on Eesti peale kokku kolm biogaasijaama. Nii sinna kui ka Oisu jaama on nad juurde ehitamas uut kääritit, et laiendada oma tootmist kolmandiku võrra.

"Täna meie kolme jaama põhipartneriteks on ikkagi põllumehed, kust tuleb vedel sõnnik ja tahke sõnnik. See, et meil on läinud tõusvas joones, annab meile julgust neid jaamu laiendada. See annab kindlasti võimaluse vaadata ka teisi partnereid, nagu näiteks toiduainetööstus. Toiduainetööstusele kindlasti võiks olla meie jaamad väga sobiv koht, kus nad saaksid oma jääke kõige paremal viisil realiseerida," rääkis Eesti Biogaas OÜ tegevjuht Kristjan Stroom.

Puhastatud biogaas ehk biometaan liigub üldisesse maagaasivõrku ning läbi CNG tanklate kasutavad seda ka näiteks Tartu linnaliini bussid.

Maaülikooli professor Timo Kikas ütles, et võrreldes Põhjamaadega on Eesti biogaasitööstusel veel väga palju kasvuruumi. Ning kuna käitlemist vajavaid jäätmeid tekib pidevalt, saaks biogaasil sõitma panna kogu Eesti ühistranspordi.

"Me oleme ise ka teinud ühe uurimuse, kus me vaatasime ainult Tartu linna. Tartu linnas tekkivate haljastusjäätmete biogaasistamisel põhimõtteliselt oleks võimalik katta suurem osa linna ühistranspordivajadustest," ütles ta.

"Kui kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat, siis biogaasijaama metaaniheitmed on väga väikesed. Loomulikult ei ole neid võimalik viia nulli. Aga need on kindlasti väiksemad, kui see, mis nagunii sõnnikust tekib ehk kokkuvõttes on tegemist metaaniheitmeid vähendava tegevusega," ütles Eestimaa looduse fondi põllumajandus- ja keskkonnaekspert Aleksei Lotman.

Rohegaasi tootmisest jääb üle digestaat, mis viiakse tagasi põllule orgaaniliseks väetiseks. Lotmani sõnul on mõned mullaeksperdid tundnud muret, et see kurnab mulla süsinikusisaldust.

"Kui ma olen süvenenud, siis ma olen aru saanud, et probleemid on juhul. kui eiratakse teatud keskkonnanõudeid. Sellist suurt ohtu ma hetkel ei näe. Aga loomulikult see on üks asju, mida tuleb seirata," lausus ta.

Kaudne, aga suur probleem on Lotmani sõnul see, et biogaasitööstuse kasv võib hoogustada niigi süvenevat trendi järjest suuremate põllumajandusettevõtete poole. Kikas ütles, et biogaasi tootmine ei pea ilmtingimata koonduma suurtesse jaamadesse.

"Biogaas on väga lihtsa protsessiga, suhteliselt lihtsate tehniliste lahendustega ja seetõttu on seda väga lihtne ka üles ja alla skaleerida, mis tähendab et biogaasijaamad võivad olla nii väiksemad ja suuremad. Just hajaasustuspiirkondades on tihtipeale väga oluline see, et on võimalik ka väikselt toota," lausus Kikas.

Praegu on Eestis kokku seitse biometaanijaama.