Emajõest paari meetri kaugusel asuv Supilinna konnatiik võiks osade kohalike sõnul oma 2,5-hektarilise suurusega olla isegi konnajärv.

50 aastat supilinnas elanud Alari Ilvese sõnul on kevad sealkandis alanud varem konnajärve ääres uhke konnakontserdi kuulamisega. Sellist krooksumist sealt enam ei kosta.

"1981, 1982 oli vesilikke siin nii palju – me elame Marja tänaval –, vesilikke oli massiliselt isegi meie aias. Konnad ja kõik rändasid siin ringi. /.../ Siin on tulipardid, luigepere kasvatas üles kaheksa lapsukest, aga nüüd ei ole luigel ruumi, et lendu tõusta. Hallhaigrud, hõbehaigur," loetles Ilves.

Elurikkust on seal aina vähemaks jäänud, sest aasta-aastalt kasvas tiik üha rohkem kinni.

"Siia tuleb ümbritsevast maastikust ja kraavidest liiga palju orgaanilist mudru sisse ja seepärast ta kasvab kinni ja muutub järjest kehvemaks elupaigaks. Siin üldiselt kudevaid kahepaikseid konni ja vesilikke on jäänud aina vähemaks aastatega," selgitas Tartu Ülikooli loomaökoloog Tuul Sepp.

Taastamistööd lähevad maksma pea 40 000 eurot. Eemaldatakse liigselt vohav taimestik ning ligi 15 000 kuupmeetrit setet. Kaldad tehakse aga laugemaks, et kahepaiksetel oleks lihtsam tiiki liikuda.

"Aga ka inimestele. Isegi väikesed lapsed võiksid seal siis julgemalt jalgadega sees solberdada, tutvuda nende konnakeste ja teiste tegelastega, kes vees tegutsevad. Sellest taastamisest on väga palju võita nii kohalikul elanikul kui ka liigirikkusel," ütles Sepp.

Talviti on Alari Ilves sinna koos teiste supilinlastega rajanud 500-meetrise uisuraja. Tänu tiigi taastamisele saab ka see traditsioon jätkuda.

"Talvel on siin uskumatult ilus, see valgus mis sealt spordiväljakult paistab, peegeldub nende paplite pealt. See on nagu muinasjutumaailm siin. Ja õhtul, kui tuled, vaatad, kuidas emad-isad tulevad siia lastega sõitma, süda heldib," rääkis Ilves.

Sel talvel veel tiigil uisutada ilmselt ei saa. Tööd lõpetatakse enne uue aasta aprilli, mil algab konnade sigimisaeg.