Narva konnad talvituvad piirijões. Jõest kudemispaigani on vaid mõnisada meetrit, kuid ette jääb elava liiklusega Narva-Jõesuu maantee, kus kevaditi päris palju kahepaikseid autorataste all hukkub.

Pimeda saabumisega, kui konnad liikvele lähevad, tulevad neile appi vabatahtlikud.

"Konnadel on oma teatud mälu ja nad käivad kindlaid radu mööda. Meil on kahes kohas võrgud üleval, mis konni kinni hoiavad, kuni vabatahtlikud kohale jõuavad. Mulle teeb rõõmu, et meil on väga palju noori, kes kutse peale kohe tulevad ja teevad," selgitas vabatahtlik Olga Voronkova.

Narvas on umbes 15 vabatahtlikku, kes kolmandat aastat konni üle tee viivad. Kaasas on neil ämbrid ja kindlasti ka kindad, sest kõigusoojasele võib inimese käe puudutus põletavana tunduda.

Kohalikud elanikud vaatasid konnade abistajaid esialgu võõristavalt – eelmisel aastal pandi isegi konnavõrk pihta –, kuid pikapeale harjutakse.

"Keegi muigab, ütleb, kas teil midagi muud teha pole. Keegi kiidab, et tublid olete. Peamiselt suhtutakse positiivselt ehk siis teadvustame elanikele, et tuleb vabatahtlike tegevuses osaleda ja kõige parem vabatahtlik on ikkagi autojuht, kes konnale otsa ei sõida," rääkis vabatahtlik Vladislav Jääger.

Nädalavahetusel alanud konnade kevadränne kestab veel paar-kolm nädalat. Eriti palju võib konni teedel olla hilisõhtul.