"Eeldame, et õigusabilepingu teeme riigiga, kelle kohtu ja justiitssüsteemi me võime usaldada," rääkis Laanet. "Venemaa kohtusüsteem töötab läbi Kremli. Me ei usalda Venemaa kohtuorganeid, need on Kremli poolt kallutatud."

Peamiselt puudutab kehtiv leping õigusabileping igapäevases elus elatisrahasid ja ettevõtete vahelisi suhteid.

"Kokku oli 240 abitaotlust 2022. aastal ja peamiselt Venemaa suunalt Eestisse," ütles Laanet.

"Me pole pidanud mitte Eestimaa inimesi aitama, vaid ikka Venemaa suunalt on tulnud need küsimused. Nii et see viitab sellele, et Vene poolele on rohkem vaja seda õigusabilepingut kui Eesti poolele," rääkis Laanet "Aktuaalsele kaamerale".

Mingi tagasilöök võib Laaneti hinnangul õigusabilepingu tühistamisel Venemaa poolt tulla.

"Aga kui ma vaatan eelmise aasta abitaotluste hulka Eesti poolt, siis see maht on väike," ütles minister.

Kui seni on Eesti kohtud pidanud Venemaa kohtuotsuseid kohaldama üsna automaatselt, siis vastastikuse õigusabilepingu lõpetamine muudab mängu.

"Praegu näiteks me aktsepteerisime lihtsalt Vene Föderatsiooni dokumente, nii nagu ta sealt pitsatiga tuli, nii ta aktsepteerisime. Edaspidi aga me võtame Vene Föderatsiooni dokumente nagu iga teise kolmanda riigi dokumente ja näiteks inimene peab siis minema notari juurest läbi ja saama siis dokumendile apostilli peale ja saab siis ka rohkem aluseid otsuse tunnustamisest keelduda," selgitas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus.

Ka opositsiooni esindav endine justiits- ja välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) on öelnud, et pooldab õigusabilepingu lõpetamist Venemaaga. "Meil on mõistlik hoida nii madalana kui võimalik igasugune suhtlemine Vene Föderatsiooniga ja ma toetan selle lepingu lõpetamist," ütles Reinsalu mais.

"Kõigepealt loomulik kooskõlastusring, siis valitsuse otsus ja siis on otsustusmehhanismid riigikogu käes, kui kiiresti nad menetlevad. Aga ma usun, et see on kõigi riigikogu liikmete jaoks ja riigikogu juhatuse jaoks väga oluline teema, et see käib kiirendatud tempos," sõnas Laanet.

Õigusabilepingu lõpetamine Venemaaga samas ei tähendaks, et Eesti kohtud ei saaks Venemaa kohtuotsuseid enam üldse menetleda ehk olukord drastiliselt ei muutuks.

Alates 1995. aastast kehtiv õigusabileping Eesti ja Venemaa vahel näeb mitmetes õigusalastes küsimustes ette lihtsustatud erikorra. Lisaks kohtuotsuste tunnustamisele lahendatakse õigusabilepinguga ka näiteks dokumentide kättetoimetamise palveid ning tehakse koostööd kriminaalasjades. Kui leping lõpetatakse, toimuks õigusalane koostöö Venemaaga tulevikus samamoodi nagu see toimub kõikide teiste kolmandate riikidega.

Justiitsministeeriumi hinnangul on ka küsimusi, mille lahendamine muutuks õigusabilepingu lõpetades lihtsamaks. Näiteks saaks edaspidi Eestis elava lapse elatise nõudega kohtusse pöörduda Eestis ka siis, kui teine vanem elab Venemaal. Samuti saaksid edaspidi Eesti kohtusse pöörduda korteriühistud, kel on probleeme Vene kodanikest võlglastega.

"Pigem hakkab edaspidi toimumagi õiguskoostöö meie enda riigisisese õiguse alusel, mis annab ka meile rohkem võimalusi," ütles Lutterus.

Justiitsministeerium ootab huvirühmade tagasisidet kuni 6. oktoobrini 2023. Lepingu lõpetamise otsustab riigikogu.

Õigusabileping uueneb automaatselt iga viie aasta tagant. Et see 2025. aastast taas ei pikeneks, tuleks see hiljemalt järgmise aasta septembriks peatada.