Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse (362 SE), millega denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping.

Denonsseerimise ajendiks on Venemaa jätkuv sõjaline agressioon Ukraina vastu.

Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.

Riigikogus läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 riigikogu liiget.

Justiitsminister Kalle Laanet ütles mullu sügisel, te õigusabileping peaks olema riigiga, kelle kohtu- ja justiitssüsteemi me saame usaldada. "Venemaa kohtusüsteem töötab läbi Kremli. Me ei usalda Venemaa kohtuorganeid, need on Kremli poolt kallutatud," lisas ta.

Peamiselt puudutab kehtiv õigusabileping igapäevases elus elatisrahasid ja ettevõtete vahelisi suhteid. Kui seni on Eesti kohtud pidanud Venemaa kohtuotsuseid kohaldama üsna automaatselt, siis vastastikuse õigusabilepingu lõpetamine muudab mängu.