Te lahkusite Vihulast eelarvekõnelustelt üsna löödult, kas juba seal oli selge, et kultuurivaldkonnale uues eelarves häid sõnumeid ei ole?

Vihula läbirääkimised kulgesid tõepoolest väga tuliselt ja pingeliselt. Lihtsalt olukord, kus Eesti riik praegu oma riigieelarve seisuga on… Ma ei tahaks isegi öelda, et see on pelgalt muret tekitav, vaid me oleme väga halvas seisus, kust valitsus püüab võimalike ettepanekute ja uute poliitikatega välja rabeleda. Kultuuril ei läinud sugugi kehvasti. Frustratsioon loomulikult saadab iga valdkonda, iga ministeeriumi, kes kokkuhoiukohtade leidmisega tegelema peab, ja nii ka kultuuriministeeriumi. Aga kokkuvõttes võin öelda, et me oleme oma ülesandega saanud hakkama ja meil on isegi ka positiivseid sõnumeid valdkonnale.

Te leidsite kokkuhoidu umbes 900 000 euro jagu. Mille arvel see tuleb?

951 000 eurot on kultuuriministeeriumi kokkuhoid aastaks 2024. Ja perioodiks 2024–2027 on see kokku neli miljonit eurot. Ennekõike oleme leidnud kokkuhoiukohti ministeeriumi tegevusvaldkonda ja majasiseseid ülesandeid üle vaadates. Oleme keskendunud oma tegevuste ja nende eelarvete vähendamisele, kus otseselt ei ole saanud halvata ühegi konkreetse asutuse tegevus, mille roll on kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel olnud keskne või väga oluline. Panime rõhku ministeeriumi haldus- ja tegevuskuludele, seal on koolitused, esinduskulud.

Kahtlemata on ka ministeeriumi inimeste motiveerimine ja harimine olnud väga oluline, aga sellises olukorras, kus me riigina praegu oleme, on olnud see kõige väiksem võimalik kahju valdkonna esindajatele ja toetuste taotlejatele. Samuti oleme vaadanud üle ka dubleerivad tegevused. Tööd on olnud palju, kõik kärped on rasked olnud, aga oleme saavutanud suure kokkuhoiu minimaalse mõjuga kultuuri jätkusuutlikkusele ja loojatele.

Ütlesite, et on ka positiivseid sõnumeid, kas siis kultuurile tuleb ka mingisugust raha juurde?

Jah. Saab öelda, et õnneks on valitsus ühisel arusaamal, et kultuur on meie riigile oluline ja kultuur sai vahendeid juurde tegevustele, mis toovad ressurssi ka riigikassasse juurde, ehk siis on positiivse majandusliku mõjuga või mille mõju tunneb esimesena loovinimene. Minu meelest on kultuur ka tulutekitaja ja kindlasti sellistel rasketel aegadel peab ka läbi kultuuri, millel on väga suur potentsiaal majanduse elavdamiseks, selliseid võimalusi leidma. Väga oluline on Eesti loo rääkimine maailmas ja kes saavad seda Eesti lugu rääkida – need saavad olla ainult Eesti loojad ja riik peab näitama, et ta on oma loojaid väärt. Me toetame kodumaiseid jutuvestjaid, nii kirjandusvaldkonna inimesi, aga ka filmitööstust. Filmitööstus on oma olemuselt juba iseenesest loomevaldkondade ülene ja mõjutab positiivselt ka näiteks ehitust, majutust, toitlustust ja transpordisektorit.

Teine teema on autorihüvitusfond ehk laenutushüvitis. Meil on plaan seda suurendada ma ütleks, et rekordiliselt. Autorihüvitusfondi mahu suurendamisega jõuab raha läbi laenutuse otse meie kirjandusvaldkonna inimesteni.

Mis need konkreetsed summad siis on?

Film Estonia on vajanud rahasüsti, et me ei kaotaks olulisi välisinvesteeringuid. Suurendame Film Estonia eelarvet alates järgmisest aastast kahe miljoni euro võrra ehk nüüdsest on Film Estonia eelarve kuus miljonit eurot aastas. Teine hea sõnum on see, et saame suurendada ka kohaliku Eesti filmi eelarvet ühe miljoni euro võrra aastas. Ja oluline on tegelikult ka venekeelne erameedia, mis saab toetust laiapindsest riigikaitsest. Kuna ERR täidab samuti lisaressurssidega riigilt venekeelse meedia jätkusuutlikkust, siis ka erameedia saab venekeelse erameedia toetuseks ühe miljoni euro kuni aastani 2027 kindlasti.

Mul on väga hea meel, et niigi õhukese ministeeriumi eelarve on saanud tegelikult korraliku toetuse. Kultuuriministeeriumi eelarve suureneb, mis on praegusel ajal väga-väga oluline märk. Süda valutas kultuuri pärast ja süda valutas ka kärbete pärast, selle etteantud ülesande pärast. Aga eks neid raskeid aegu ja raskeid ülesandeid tuleb üheskoos lahendada ja vaadata kogu pilti nõnda, et see oleks loogiline ja võimalikult õiglane ka kultuurivaldkonnale.

Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult neid häid sõnumeid võib veel tulla, aga kuna ei ole eelarve numbrid lõplikult paigas, siis kõigest veel rääkida ei saa?

Need on peamised head sõnumid, millega me välja saame tulla. Sellele jadale saab juurde öelda ka seda, et me saame nüüd töösse panna spordi suursündmuste toetamismeetme. Eesti spordiorganisatsioonid on viimastel aastatel ennast tõestanud professionaalsete korraldajatena, meil on andekad sportlased, kõrgel tasemel sporditaristu ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide usaldus. Seetõttu ongi pakutud Eestile järjest enam võimalusi korraldada populaarsete spordialade rahvusvahelisi tippvõistlusi. Selleks, et need saaksid Eestis toimuda ja korraldajad saaksid südamerahu ja teadmised, millised on riigi pakutavad võimalused, et kaoks ära selline ajutiste lahenduste probleemide jada, siis rahvusvahelised spordivõistlused saavad oma sündmuste korraldamiseks kolm miljonit eurot aastas.

Õhus on ka mitu mureküsimust, üks on palgad. Kultuuritöötajate palgad järgmisel aastal ei tõuse, kuid kui pikaks ajaks palgatõus külmutati?

Kultuuritöötajate palgad ei tõuse kuni järgmise otsuseni.

Mis saab rahvusraamatukogu ehitusest?

Rahvusraamatukogu ehitusega soovime jätkata. Ehituseks vajamineva 10 miljonit me peame leidma, selleks on mingid lahendused olemas, aga liigume samm sammu haaval.

Seda puuduolevat summat saadi väiksemaks 10 miljoni jagu. Mille arvel see kokkuhoid tuleb, mis siis tegemata jääb?

Meil praegu käivad väga tulised ja aktiivsed arutelud rahvusraamatukogu uue juhi, kultuuriministeeriumi, Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi ja rahandusministeeriumi vahel. Selle lahenduseni peab jõudma. Nüüd on teada, millised need võimalikud ressursid on, et ehituseks 10 miljonit on võimalik leida, aga mis saab edasi, neid küsimusi on kindlasti veel, millele me peame vastused leidma.

Seda sisustusraha siis veel olemas ei ole?

Hetkel sisustusraha, jah, ei ole olemas.

Mis saab pärandihoidlatest, on see plaan muutunud või üldse laualt maas?

Pärandihoidlate teemaga me numbriliselt ei ole valitsuse tasandil jõudnud tegeleda selle eelarve kokkupanemise kontekstis. Ütleme nii, et ootuste juhtimist me peame küll oma käes hoidma. Selles mõttes, et sisuliselt on see teema ikkagi meil päevakorras, aga ta faktilist lahendust hetkel ei ole saanud. Me ei ole ka nii kaugel üldse sellega. Pärandihoidlast lihtsalt on räägitud, aga kuna riik on praegu nii keeruliste ehitusinvesteeringute küsimuse ees, siis enne peavad pooleliolevad ehitused saama lahenduse ja küsimused vastused, enne kui uute asjadega edasi minna, et ei tekiks järgnevatel perioodidel selliseid olukordi, mis täna paraku meie ees on.

Mis saab ERR-i telemajast?

ERR-i telekompleksi küsimusega me tegeleme. Praegu on kultuurikomisjonis kokkupanemisel võimalik eelnõu, mis püüab leida telekompleksi rajamise investeeringuvajadusele lahenduse.

Kas Linnateatri ehitus saab riigilt lisaraha?

Linnateatri ehitusega peaks minu teadmisel olema hästi. Kokkulepped, mis kunagi aastate taha vaadates on tehtud, on tehtud teisel ajal, kultuuriministeerium on oma osa ja rolli nende kokkulepete juures siiski täitnud, ma ütleks.

Mis saab kultuuriministeeriumi erakorraliste investeeringute komisjonist, mis on teinud erinevaid üsna kulukaid rahastusotsuseid?

Erakorraliste toetuste taotluse vooru oleme me likvideerinud enda ministeeriumist.

Ehk siis sisuliselt seda komisjoni enam ei ole?

Ei, seda komisjoni ei ole enam.

Sealt on ikkagi päris palju raha läbi käinud, kahe aastaga umbes 18 miljonit. Kui need otsused oleks olemata olnud, kas siis oleks ka kultuuriministeeriumil rahaliselt lihtsam praegu?

Ma ei oska öelda. Ma saan kommenteerida ju ainult seda aega, mis mina olen olnud minister. Ma saan aru, et erakorraliste taotluste komisjonist käisid läbi mitte ainult ministeeriumile kuuluvad ressursid, vaid mis olid ka teiste üldiste poliitiliste ressurssidega seotud. See ilmselt tegi erakorraliste taotluste vooru mahu mõnevõrra kõrgemaks. Minul ei ole plaanis sellega jätkata.