Lipuheiskamist assisteerisid Tallinna 21. Kooli liputoimkonna liikmed Karl Rudolf Kunnas, Jako Julius Schmid ja Gregori Visse. Samuti süütasid kooli esindajad repressioonides hukkunud Asutava Kogu ja I-VI riigikogu liikmete mälestustahvli juures küünla ning kohtusid riigikogu esimehe Lauri Hussariga.

1997. aastast tegutsev liputoimkond koosneb vabatahtlikest 10.–12. klassi noormeestest ning see esitab, valvab ja kaitseb kooli lippu ja vajadusel riigilippu, lähtudes Eesti lipu seadusest. Liputoimkond osales vastupanuvõitluse päeva lipuheiskamisel kümnendat korda.

1940. aasta suvel, mil Nõukogude väed okupeerisid Eesti territooriumi, sai Raua tänava koolist ehk nüüdsest Tallinna 21. Koolist Eesti kaitseväe sidepataljoni ajutine kodu. Just seal pidasid Eesti Vabariigi sõdurid maha oma ainsa lahingu Teises maailmasõjas.

Vastupanuvõitluse päeva on riikliku tähtpäevana tähistatud alates 2007. aastast. 22. septembril 1944 algas Eesti vastupanu punasele okupatsioonivõimule ning võitlus vaba ja demokraatliku Eesti eest. 1944. aasta 18. septembril astus ametisse Otto Tiefi valitsus, mis kuulutas Eesti käimasolnud sõjas neutraalseks. Eesti suveräänsusest Punaarmee aga ei hoolinud ning Eesti okupeeriti taas. Vastupanu kestis eri vormides kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni aastal 1991.

Tartus tähistati vastupanuvõitluse päeva mälestustseremooniaga Enn Tarto haual Raadi kalmistul.

Enn Tarto oli üks olulisim Eesti vabaduse eest võitleja. Hiljem oli ta ka riigikogu liige ja Tartu aukodanik ning tal oli suur roll vastupanuvõitluse päeva tähistamise algatamises.

Kirblas asetati vastupanuvõitluse päeva puhul pärjad Jüri Uluotsa kalmule ja peeti mälestuspalvus. Jüri Uluots oli peaminister vabariigi presidendi ülesannetes, kes nimetas 1944. aasta septembris ametisse Otto Tiefi valitsuse, mis aitas tagada Eesti riigi õigusliku järjepidevuse katkematuna püsimise. Uluots suri 1945. aastal Rootsis ja maeti 2008. aastal ümber Kirbla kalmistule.