Eelarvestrateegias raudtee reale kirjutatud raha läheb hoopis laevaehituseks
Riigi eelarvestrateegia (RES) järgi peaks riik tuleval aastal eraldama Haapsalu raudtee ehitamiseks 15 miljonit eurot. Tegelikult on RES-i sattunud eksitav rida, sest see planeeritud raha läheb hoopis riigi uue mitmeotstarbelise laeva ehituseks ning kliimaministeerium palus eksituse pärast vabandust.
Nagu iga aastal, esitas riigiettevõte Eesti Raudtee ka tänavu riigieelarvestrateegiasse oma rahataotluse. Valitsuselt küsiti 15 miljonit eurot, et ehitada edasi Rohuküla raudteed lõigul Turba-Ellamaa-Risti.
"See on riigikogus veel kinnitamata, eelarvestrateegia, aga see number on hetkel seal sees. Otseselt mingit sellist plaani ei ole, mis järgmine lõik on. Mõistlik koht kuhu järgmisena lõpetada see ehitus on Risti, meil ülemöödunud aastal oli üks hange peaaegu lepingusse minemas, aga loomulikult me käsitleme tervet lõiku korraga," rääkis Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin.
Järgmise aasta alguses on Eesti raudteel olemas kõik Turba–Haapsalu–Rohuküla lõikude projektid. Tänaseks on Tallinna-Haapsalu raudtee taastamise projektist valmis vaid kuuekilomeetrine lõik Riisipere ja Turba vahel. Järgmise lõigu, Turba-Risti, pikkus on ligikaudu 13 kilomeetrit.
Kuigi vastav rida seisab tõepoolest RES-is kirjas, siis tegelikult valitsus raudtee ehituseks raha ei eralda. Summa RES-ile esitanud kliimaministeeriumi selgitusel sattus sinna inimliku eksituse tõttu viga.
Ministeerium pole 15 miljonit õhku kirjutanud, vaid tegelikult tellib riik selle eest uue laeva.
"Rohuküla raudtee võeti juba varasemalt taastekavast välja, samas eraldati vahendid mh Riigilaevastiku multifunktsionaalse töölaeva soetamiseks. Eelarve infosüsteemis kasutati neil sama koodi, muutmata jäi aga investeeringu nimetus. Ministeerium vabandab tekkinud olukorra pärast," ütles kliimaministeeriumi pressiesindaja Martin-Erich Torjus.
"Riigilaevastiku ülesandeks on ehitada Eestile uus mitmeotstarbeline töölaev, selle ehituse ja projektiga me hetkel tegeleme. Loodetavasti oktoobrikuus jõuame ehitushankesse ja 2026. aasta esimese poolaasta lõpuks peab ka laev valmis saama. Tema esimene funktsioon saab olema Eesti veeteede haldus, navigatsioonimärkide hooldus ja korraldus. Teine väga oluline funktsioon on see, et sellest saab olema kogu Eesti mereteaduse merebaas," ütles riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma.
Kuid riigilaevastik juhib ka suursaarte ja mandrivahelise viienda parvlaeva ehitusprojekti, mis peaks samuti saama valmis 2026. aastal.
Toimetaja: Barbara Oja