Politseijuhid ütlesid, et Rootsi seisab silmitsi kõige tõsisema riigisisese julgeolekuprobleemiga pärast teist maailmasõda. Kuu aja jooksul on Rootsi vägivallalaines surma saanud juba 11 inimest.

Võimsad grupeeringud on Balkani poolsaare taustaga, näiteks albaanlaste ja bosnialaste jõugud. Samuti on ka tugevaid grupeeringuid, mille on omal ajal rajanud Türgist, Iraagist või Iraanist pärit isikud, sealhulgas ka Lähis-Ida kristlastest kurjategijad. Märkimisväärset rolli mängivad ka motojõugud, paremäärmusliku varjundiga vanglajõugud ning idaeurooplased.

Rootsi suurlinnades on piirkondi, kus elavad vaid sisserändajaid. Jõugud sõdivad seal narkokaubanduse territooriumide pärast ning lahendavad oma vaidlusi relvade ja pommidega. Nüüd on vägivald aga väljunud äärelinnadest ja jõudnud linnasüdamesse.

Kristersson ütles neljapäeval, et olukord on väga tõsine. "Rootsi pole kunagi varem midagi sellist näinud," ütles Kristersson. 

"Poliitiline naiivsus ja abitus on meid siia toonud. Vastutustundetu sisserändepoliitika ja ebaõnnestunud integratsioonipoliitika on meid siia toonud. Sotsiaalne tõrjutus ja paralleelühiskonnad toidavad kuritegelikke jõuke. Kurjategijad saavad nii lapsi värvata ja koolitada neid tapjateks," ütles Kristersson.

Aastatel 2014-2022 võimul olnud sotsiaaldemokraadid kutsusid valitsust üles kasutama sõjaväge valitsushoonete kaitsmiseks. Kristersson lubas, et valitsus teeb kõik, mis on vaja, et Rootsis oleks kord taastatud. 

Võimudele teeb muret, et jõugud kaasavad järjest rohkem oma tegevusse alaealisi. Rootsi politsei hinnangul oli aasta tagasi kuritegelikes jõukudes 1200 alaealist. Ekspertide sõnul alaealiste osakaal jõukudes kasvab. 

"Professionaalsed mõrvarid valmistuvad kuriteoks hoolikalt, nad tuvastavad oma sihtmärgid ja siis tegutsevad. Nüüd kasutavad jõugud inimesi, kes ei oska relva kasutada. Nad kardavad ja nad on väga noored ning tarvitavad narkootikume. Seetõttu on ka kõrvalseisjad järjest suuremas ohus," ütles Kesk-Rootsi politsei luureülem Jale Poljarevius.

Poljareviuse sõnul kasutavad jõugud teismelisi tapjaid, kuna riigi õigussüsteem kohtleb noori leebelt ja kuritegelikud organisatsioonid kasutavad seda süsteemi ära, vahendas Yle. 

"Sa võid kellegi mõrvata ja veeta siis kaks või kolm aastat vangis, maksimaalselt neli aastat. See on kõik," ütles Poljarevius. 

Stockholmis noorte kuritegevust uuriv Luay Mohageb ütles, et noored, kes liituvad jõukudega, on tavaliselt pärit piirkondadest, kus lokkab kuritegevus. Mohagebi sõnul on gängidega liitunud noored tavaliselt pärit esimese või teise põlvkonna sisserändajate perekonnast. Nüüd on tema sõnul olukord muutumas. 

Kuritegelike rühmadega on hakanud liituma ka tavalised keskklassi peredest pärit Rootsi poisid ja tüdrukud. 

"Poisid tahavad olla seotud jõukudega. Nad hakkavad siis täitma mitmesuguseid väiksemaid ülesandeid. Tüdrukud seevastu hoiavad oma tubades narkootikume ja relvi," ütles Mohageb.