Septembri viimasel nädalal kõlas võimas plahvatus Stockholmi äärelinnas Hässelbys ühes kortermajas, kus omavahel klaaris arveid kaks narkojõuku. Aknad lendasid eest kolmekorruselise maja tervel trepikojal ja üsna mitmel korteril. Kohe maja kõrval on algkool ja staadion ja mänguväljak. Kortermaja uksele pandud kiri ütleb, et maja jääb politseilintidega piiratuks, kuni kestab kohtulik ekspertiis. Mitmesse korterisse ei lubata elanikke tagasi, kuniks on selge kahju tõsidus.

Kohe selle järel pidas Rootsi politseijuht Andres Thornberg vajalikuks kokku kutsuda pressikonverentsi.

"Konflikt tõsiste kurjategijate vahel on lõppenud süütute inimeste surmaga, vigastamise ja kodu kaotamisega. Väikesed lapsed on olnud tunnistajaks millelegi kohutavale, mida nad kunagi ei unusta. Enamiku kuritegude taga on samad kuritegelikud rühmitused, millest osa kontrollitakse välismaalt. Kurjategijad on halastamatud. Nad palkavad noori inimesi, kes on relvastatud ja kellele antakse juhiseid rünnatavate inimeste ja aadresside kohta," rääkis Thornberg.

Üks näide on sellest nädalast, kui ööl vastu neljapäeva toimus Västberga pargi lähedal elurajoonis tulistamine, haiglasse viidi kaks inimest. Politsei arvab, et see on seotud viimase aja kuritegelike rühmitustega.

Västbergas on peamiselt tööstusettevõtted ja laoplatsid, sestap on päevasel ajal ka väga vähe inimesi liikvel. Andres teeb seal iga päev koertega mitmetunnise tiiru.

"Siin pole varem tulistamisi olnud. Üsna vähesed inimesed on sellega seotud ja see ei mõjuta tavainimesi. Ma arvan, et see on jõugusisene," kommenteeris ta.

Üsna samal ajal toimus ka tulistamine Snättringes Huddinges. Bredängis süüdati ühe elumaja uks. Seda uuritakse kui mõrvakatset. Politsei leidis majast kaks 25-aastast noormeest.

Kohalik elanik Jacky ütles järgmisel hommikul, et ei tunne end väga turvaliselt.

"Tõenäoliselt kõige rohkem sellepärast, et vägivalla probleem on väljakutse. Seda kas tulistamise või kõige muu pärast, tunnen end väga-väga ebaturvalisemana kui varem. Paljud erinevad jõugud. Nad otsivad, mille üle kakelda," ütles Jacky, kes peab hiljutisi koraanipõletamisi põhjuseks, miks kõik laienenud on.

"Minu jaoks on probleem, miks asjad lähevad hullemaks, et teatud Taani poliitikud ilmusid Rootsi ja põletasid siin koraani. Sellest sai miski alguse. Siis veel paljud erinevad jõugud. Nad otsivad, mille üle kakelda," ütles Jacky.

Maria peab aga ümbruskonda üldiselt turvaliseks, kuid muretseb lapse pärast. "Mul on 13-aastane poeg ja tema liigub ümbruskonnas ringi nii nagu lapsed ikka. Tulistamine oli seal, kus nad jalgpalli mängivad," rääkis Maria.

"Nüüd süüdistatakse kõiges sisserändajaid. Kuid paljud siin on immigrandid. Mu mees on immigrant. Ta ei tee sellepärast midagi kriminaalset," lisas Maria.

Maria ei usu ka Rootsi immigratsioonipoliitikasse, mis seab sisserändajatele üha suuremad nõudmised. "Ma arvan, et see suund üritab üldse ennetada kõiki immigrante. Ma usun, et see on edukas poliitika, aga see pole viis, kuidas seda korraldada," sõnas ta.

Politsei seostab vägivalda sisserändajate halva lõimumise, rikaste ja vaeste vahelise lõhe suurenemise ning uimastitarbimisega. Lahendusena soovitasid nii Jacky kui ka Maria keskenduda noortele, koolidele, sotisaalteenustele, et takistada noortel sellesse uppumast.

Rootsi narkopoliitika keskuse juht Peter Moilanen ütles, et tõhustada tuleb ennetustööd ja tugevdada tollikontrolli piiril, et narkootikumide Rootsi jõudmine oleks raskem ja keerulisem.

"Noored osalevad grupivägivallas ja nad tarvitavad ka narkootikume. See on tõsi.
Arvan, et peame tegema vähemalt kolme asja – seadma esikohale tolli, tolliteenistuse piiril, et narkootikumide Rootsi jõudmine oleks raskem ja keerulisem. Samuti arvame, et tuleb keskenduda ennetustööle, et rootslased narkootikumide tarvitamist vähendaksid või parimal juhul loobuksid," rääkis Moilanen.

"Aga me ei näe, et see oleks Rootsis vähenenud. Meil on ennetustöö poole võrra vähenenud. See on vaid 50 protsenti sellest, mis oli aastaid tagasi. Pole vahet, kui kirjutate suurte tähtedega "ennetustöö on oluline", sest kui te ei pane sellesse ressursse, siis see ei tööta tegelikult," pole Moilanen rahul riigi sotsiaalpoliitikaga.

Ennetustööks võib pidada ka seda, et suvel jõustunud uus terrosisimivastane seadus andis politseile ühe uue tööriista. Nimelt tohib politsei jälgida kaameratega reaalajas avalikus ruumis toimuvat. Stockholmi kesklinna ilmub õige pea senise 1600 kaamerale pea 1000 kaamerat lisaks. Näiteks monitooris Stockholmi politsei 7. oktoobril üheksa tunni jooksul kaametarega kesklinna piirkonda.

"See puudutab otsest juurdepääsu kaamerapildile reaalajas, juriidiliste probleemide selgitamist või mobiilsete kaamerate kasutamist, näiteks politseiautodel. Teisalt tagaks selle, et kurjategijatel oleks palju raskem plaanida, kuhu nad oma kuritegusid kavandavad või kus toime panevad," selgitas Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer.

Kriitikud on kirjeldanud kavandatud meetmeid pealiskaudsena, väites, et need ravivad pigem sümptomeid kui vägivalla algpõhjuseid.

Riigi politseiülem Anders Thornberg ütles ühes intervjuus, et tunne on nagu lekkivas paadis istumine.

"Meil on praegu äärmiselt tõsine olukord. Kõik mu päevad kuluvad sellele mõtlemisele, kuidas neid jõukusid purustada. Ma enam millelegi muule ei mõtlegi," sõnas ta.