"Siin me oleme": suutervisega kimpus Eesti
Kes ei oleks nõus sellega, et hambaravi on Eestis kallis ja just selle tõttu ei jõua paljud hädalised arsti juurde. Kuulus, isegi kurikuulus on Valdur Mikita ütlus eestlase katkiste hammastega rahvusnäost. Seekordne "Siin me oleme" püüab selgust saada, miks me hambad ikka on katki.
Alles eelmisel aastal võeti kokku mõni aasta kestnud täiskasvanute suutervise uuring (leitav Tervisekassa lehelt), mille üks rabav tulemus väitis, et koguni üle kümne protsenti meie elanikkonnast ei pese üldse hambaid.
Maria Kazarjan tunnistab, et suuhügieen ei olnud tema prioriteet ja kui oli valida, kuhu oma vaba raha panna, siis hambaarstile ta küll kulutada ei tahtnud. Kuni ühel päeval oli tal suu üsna hõredaks jäänud ja naeratada noor naine, mitme lapse ema, enam ei söandanud. Just lapse hambavalu oli põhjus, miks naine lõpuks ka ise julguse kokku võttis ja hambaarstikabineti üles otsis, sest eeskuju oli vaja ju näidata ka lastele.
Võhma hambaarst Kristiina Ehasalu tunnistab, et olukord inimeste hammastega on vilets. "Tihti on põhjus rahas, aga mitte ainult. Arvatakse, et las olla, saan ka edaspidi hakkama. Samas, kui korra on minna lastud, siis suu korda tegemine nõuab juba kolossaalsemaid vahendeid, mida inimestel ei ole."
Dr Ehasalu teab kirjeldada äärmuslikke juhtumeid. "Naine oli natuke üle 30 ja tal olid praktiliselt vaid juurikad suus. Oleks vaja olnud plats puhtaks teha, aga kuna tal ei olnud ka raha proteeside jaoks, siis me püüdsime talle kaht hammast üles ehitada, et ta midagigi kinnitamiseks saaks. Sest luu kaob ju ka ära, kui hambaid ei ole. Ta on 30, mis ta 60–70-aastaselt teeb?"
Kust saada raha hambaravi jaoks? Tegu on suhteliselt suure summaga. Vähemalt 500 eurot kulub kindlasti. Ja see on dr Ehasalu sõnul nende piirkonnas suur, osa inimeste jaoks väga suur summa.
Riik maksab täiskasvanutele aastas 40 eurot hambaravihüvitist, seda tingimusel, et hädaline paneb teise poole ise juurde. Hambaarstid tõdevad, et hüvitis on sellisel kujul läbikukkunud, sest need, kes seda vajaks, ei lähe arsti juurde raha puuduse tõttu, ja need, kellel raha on, hüvitist ei kasuta.
Maria Kazarjan, kes nüüdseks taas julgelt ja rõõmsalt naeratab, innustab jällegi hambaraviga alustama. Tema sai palju toetusi, peab vaid uurima ja küsima, võimalusi olevat.
Mis need põhjused veel on, miks inimene ei jõua hambaarsti juurde? Lisaks rahale. Dr Ehasalu teab: "Kunagi on tekkinud mingi hirm. Kui juba väiksel lapsel hammas valutab ega ta siis ju väga head kogemust ei saa. Oleks väga oluline, kui väikse lapsega tullakse õigel ajal, mitte siis, kui hammas juba valutab." Lisaks leidub hambaarsti sõnul väga palju inimesi, kes kardavad süsti.
"Ometi sõltub palju ka inimeste valikutest. Ekstreemsed näited noorte inimeste kohta jäävad meelde. Ühel patsiendil olid küüned sellised, et võiks puu otsa ronida ja igasugused kaunistused olid olemas, aga suu oli lage. Või üks markantne juhus, kus inimesel oli vaid 5 hammast suus, aga tahtis saada kaunistusi hambale…"
Kristjan Gutmann, hambaarstide liidu asepresident väidab, et olukord suuhügieeniga ei ole kindlasti hea. Kui tervisekäitumine ei muutu, siis läheb asi hulluks ja mõnes piirkonnas on meil hambutu Eesti.
Katkiste hammaste põhjus on nii tervisekäitumises (hirm, raha) kui ka suuhügieenis. Pea 63 protsenti Eesti elanikest ei pese kaks korda päevas hambaid. Sellele lisandub vale toitumine ehk magusad joogid-söögid.
91 protsenti Eesti inimestest teab, et laste hambaravi on kuni 19-aastaseks saamiseni tasuta, aga vaid 77 protsenti kasutab seda võimalust. Hambaarstid ütlevad, et seda on liiga vähe ning on asunud tegudele.
Harjumaal sõidab ringi hambabuss. Tegu on missioonipõhise ettevõtmisega, mille abil püütakse luua lasteaedades ja koolides uusi suuhügieeni harjumusi. Hambabuss tuleb ka täiskasvanute juurde, kui kutsutakse, sest halvad harjumused vajavad teadvustamist ja eelarvamused kummutamist.
Muidugi on hambaravi kallis, aga kindel on ka see, et enda eest mitte hoolitsemine või arsti vältimine seda teenust odavamaks ei muuda.
"Siin me oleme" on Eesti Televisioonis eetris esmaspäeval kell 20.
Toimetaja: Piret Suurväli, Mirjam Mäekivi