Kehv. Vilets. Kohutav. Need on sageli kasutatavad sõnad, kui räägitakse Eesti inimeste suutervisest. Seda näevad hambaarstid iga päev, sellise pildi annavad küsitlusuuringud ning see mõjutab rahakasutust ka väljaspool tervishoidu, näiteks töötukassa rahastab inimese tööturuvõimaluste parandamiseks tema hambaravi.

Miks see nii on? Nagu suurte murede puhul ikka, on põhjuseid terve rida. Vähene hambapesu, kogemus nõukogudeaegse hambaraviga, hirm hambaarsti ees, kallis hambaraviteenus, halvad toitumisharjumused, teadmatus kehva suutervise mõjust füüsiliselt tervisele. Selle võttis hästi kokku hiljutine suurepärane saade sugugi mitte suurepärasest Eesti inimeste suutervisest "Siin me oleme".

Kuna vähem kui kaks kolmandikku täiskasvanutest peseb kaks korda päevas hambaid, siis ilmselgelt tuleb hambapesu tähtsusest jätkuvalt rääkida nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Nõukaaegse taagaga on vähe teha, kuid uue põlvkonna harjumused peavad olema paremad. Seega läheb suur osa maksumaksja raha eest tehtavatest tegevustest laste suutervise heaks. Lasteaia õppetegevustes on hambapesu ja hammaste tervis tähtsal kohal ning lapsed oskasid saates täiskasvanutele õpetada, miks hambaid tuleb ikka pesta ja et hambaarst ei ole mingi koll. Hambaarstide liidu ja tervisekassa koostöös korraldatakse Suukooli, et lastele atraktiivsete kalendrite, äppide, laulude ja muuga igapäevane hambapesu rutiiniks muuta. 

Samuti on lastele hambaravi tasuta. Vaatamata sellele ei käi pea veerand lastest hambaarstil. Eks see peegeldab vanemate harjumust mitte teha profülaktilisi visiite ja minna hambaarstile alles siis, kui midagi valutab. Ehk liiga hilja.

Laste puhul proovime leida viisi, kuidas kõik, tõesti kõik lapsed hambaarstile jõuaksid, tehes teavituskampaaniad ja koostööd koolidega. Ka on plaanis hakata saatma iga-aastaseid teavitusi hambaarstile mitte pöördunud lastele. Ent kaaluda võiks ka kohustuslikke hambaarstivisiite teatud vanuses, näiteks koolimineku eel ja põhikooli kolmandas kooliastmes lastele.

Sekkuda tuleb muidugi ka varem. Lapsed koguvad suukooli äpis igapäevase hambapesu eest virtuaalseid hambaharju, millega limonaadikollist lahti saada. Aga "limonaadikoll" ehk magustatud jookide suur tarbimine ei ole sugugi virtuaalne mure, vaid laste hammaste kahjustamise kõrval põhjustab ka ülekaalulisust.

Erinevalt levinud väidetest, et magustatud jookide maks ei toimi, keegi seda ei rakenda ning kohe algab piirikaubandus, maksustatakse magustatud jooke juba nii Soomes kui ka Lätis ning Maailma Terviseorganisatsioon soovitab maksu rakendamist just tõenduse tõttu laste tervisekasust. 

Täiskasvanute harjumuste parandamine ja pea kümnendikul hambaarstihirmust üle aitamine nõuab tähelepanu, kuid aastaid on andmed näidanud, et hambaravi on kõige kehvemini kättesaadav teenus ja seda kõrge hinna tõttu.

2017. aastast rakendus täiskasvanute hambaravi hüvitis, mis praeguseks on 40 eurot. Andmed näitavad, et sellest piisab enamasti umbes üheks visiidiks. Nii Hambaarstide Liit kui ka riigikontrolör on juhtinud tähelepanu, et hambaravihüvitist tuleks liigutada profülaktika ja kehvemini toimetulevate inimeste toetamise suunas.

Praegugi on haavatavamatele sihtrühmadele ehk rasedatele, alla aastase lapse emadele, vanaduspensionäridele, vähenenud töövõimega inimestele ja toimetulekutoetuse saajatele hüvitis suurem ehk 85 eurot. Koos üldise hinnatõusuga on vajalik aga hüvitise tõus, et jätkuvalt saaks visiidi katta, ja hüvitis 2024. aastast ka tõuseb. Teavitusega tuleb inimesi suunata hambaarstile pöörduma varem, kui alles viimases hädas.

Aastas kasutab proteesihüvitist umbes 32 000 inimest. Praegu saavad üle 63-aastased inimesed ja vähenenud töövõimega inimesed kasutada kolme aasta kohta 260 eurot proteesihüvitist. Et proteesid on kallimad, soovime neil inimestel võimaldada proteesihüvitisele lisaks kasutada kolme aasta hambaravihüvitist. 

Suutervis mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist ja tööturuvõimalusigi. Seetõttu on järgmise paari aasta jooksul teavitustegevuste ja laste ennetusprogrammidega jätkamise kõrval kavas ravi kättesaadavuse parandamiseks tõsta täiskasvanute hambaravihüvitist, lubada selle kasutamist proteesihüvitise lisana ning kehtestada laste tarbitavate suhkrute vähendamiseks magustatud jookide maks.