Inimesed on hakanud kallimatelt hambaraviprotseduuridelt kokku hoidma
Kõrge inflatsioon ja üldine ebakindlus on pannud inimesi suurematelt ja kallimatelt hambaraviprotseduuridelt kokku hoidma. Samuti eelistatakse eriarstiabis üha sagedamini loobuda lühikese ooteajaga tasulisest teenusest ja jäädakse ootama tasuta eriarstiaega.
Pisike Kadrioru Hambakliinik pani sel nädalal Tallinna südalinna üles suure reklaamplakati, et meelitada kliente enda juurde implantaate panema. See on hambaravis üks kulukamaid töid, mis maksab 1000 eurot ja enam.
Hambakliiniku juhataja Julia Zilberberg-Tsybulenko ütles, et niisama plommi panemas käiakse ikka, aga kokku on hakatud hoidma just suurematelt ja kallimatelt protseduuridelt, sest raha pole.
"Majandusolukord on langenud, seda me ka tunneme. Kallimad tööd natukene lükatakse edasi järgmiseks aastaks. /.../ Tavaliselt need on suuremad proteetilised tööd, implantatsioonitööd," selgitas ta.
Ka suur Meliva kliinik tajub, et inflatsioon on klientuuri tugevasti mõjutanud. Kui veel aasta tagasi pidi hambaarstiaega ootama kolm-neli kuud, siis praegu võib juhtuda, et lihtsamale protseduurile pääseb juba samal või järgmisel nädalal. Palju on nii viimase hetke tühistamisi kui ka lihtsalt ravi edasilükkamist.
"Ütlevad, et ootame natukene, ärme praegu veel tee. Üsna, üsna arusaadav ilmselt tendents. /.../ See, mida edasi lükatakse, on ikka juba päris suured tööd. Kui on vaja teha täielik juureravi, mis on ikkagi üle 500 euro, implantaaditööd, kus on vaja implantaate panna, proteese panna, kus summad on ka mitu tuhat eurot. Selliseid töid kindlasti lükatakse edasi. Võib-olla osad inimesed otsustavad ka sellise regulaarse kontrolli hetkeks edasi lükata," rääkis Meliva juhataja Marja-Liisa Alop.
Meliva pakub lisaks hambaravile ka eriarstiabi teenuseid. Sealgi on ravijärjekorrad tugevalt lühenenud.
"Ma arvan, et rohkem on neid inimesi, kes otsustavad ära oodata avalikus sektoris selle järjekorra kohalejõudmise selle asemel, et erasse tasulisele vastuvõtule minna," tõdes Alop.
"Ilmselt september oli esimene kuu, kui me nägime, et võib-olla ollakse ettevaatlikumad. Ja on ju loogiline – väga kõrge inflatsioon mitu aastat, ostujõud on langenud. Võib-olla oli isegi natuke üllatav, et kevadel seda nii palju tunda ei olnud," lisas ta.
Ka pangad ütlevad, et inimeste ettevaatlikkus kulutusi tehes on kasvanud.
"Sel teisel poolaastal on tarbija muutunud ettevaatlikumaks. /.../ Kolmandas kvartalis on meil ju tööpuudus kasvanud. /.../ Kõik sellised uudised suures pildis mõjutavad ka inimeste tarbimiskindlust ja siis teatud ostuotsuseid lükatakse edasi," selgitas Swedbanki erakliendi finantseerimise divisjoni juht Tarmo Ulla.
Eriti hästi peegeldub see eluaseme- ja autoliisinguturul, kus tehingute maht on mullusega võrreldes kukkunud viiendiku võrra. Ka varasemate aastatega võrreldavat osturallit Ulla aasta lõppu ei prognoosi.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"