Semilarski soovis, et kohus kohustaks prokuratuuri ümber lükkama tema kohta 2017. aasta pressikonverentsil väidetu ning määraks mittevaralise kahju hüvitamise oma äranägemise järgi. Juhul kui tegemist on väärtushinnangu, mitte faktiväitega, palus Semilarski kohustada prokuratuuri meediaväljaandeid teavitama, et tema kohta avaldatud lause on õigusvastane.

Suvorov nõudis prokuratuurilt mittevaralise kahju eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

Suvorov ja Semilarski olid Tartu abilinnapead ning mõlemad peeti 18. oktoobril 2017 kahtlustatavatena kinni kriminaalasjades, mis polnud omavahel seotud, kuid neid mõlemaid kahtlustati muu hulgas altkäemaksu võtmises. Samal päeval toimunud pressikonverentsil teatas Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör muu hulgas järgmist: "Tartu linn on Eesti üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ma leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on piltlikult öeldes äraostetavad." Suvorovi õigeksmõistev kohtuotsus jõustus 29. jaanuaril 2020. Semilarski suhtes lõpetas prokuratuur 19. juulil 2019 altkäemaksu võtmise osas kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu.

Semilarski esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis prokuratuuri kohustamist lükkama ümber tema kohta pressikonverentsil väidetu ning mittevaralise kahju õiglast hüvitamist kohtu äranägemisel.

Tartu halduskohus jättis oktoobris 2021 Semilarski kaebuse rahuldamata, põhjendades muu hulgas, et pressikonverentsil öeldut ei saa mõista nii, et Semilarski on süüdi kuriteo toimepanemises. "Prokuröri avalduses esineb kümme korda kahtlustusele viitav sõnastus. Sellest, et tegemist on kahtlustusega, räägiti pressikonverentsil läbivalt. Mõistlikul inimesel ei saanud pressikonverentsi põhjal tekkida kahtlust, et kaebaja on kuriteo toimepanemises süüdi. Vaidlusalust lauset ei saa vaadelda eraldi võetuna," märkis halduskohus.

Semilarski esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu ringkonnakohus jättis detsembris 2022 rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus täielikult halduskohtu põhiseisukohaga, et pressikonverentsi tuleb vaadelda ühtse tervikuna ning kokkuvõttes pidi pressikonverentsist üheselt ilmnema, et kaebajat üksnes kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.

Suvorov esitas halduskohtule kaebuse, milles nõuab prokuratuurilt mittevaralise kahju eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Tartu halduskohus jättis novembris 2021 kaebuse rahuldamata, põhjendades muu hulgas, et süütuse presumptsiooni ei ole rikutud ka siis, kui prokurör väljendab oma veendumust, et tõendid on piisavad kahtlustuse või süüdistuse esitamiseks või õigustavad uurimise korraldamist isiku suhtes.

"Prokuröri kokkuvõtlik kujundlik lause on esitatud pärast kahtlustuse sisu avamist ja tehtud toimingute tutvustamist. Kontekstiväliselt viitab see lause, et kaebaja on võtnud altkäemaksu, kuid lauset pole põhjendatud kajastada eraldiseisvana ülejäänud pressikonverentsil kajastatust. Prokurör rõhutas enne vaidlusalust lauset korduvalt, et tegemist on kahtlustusega. /.../ Keskmisele mõistlikule inimesele oli arusaadav, et juttu on esitatud kahtlustusest. Pressikonverentsil öeldut kogumis hinnates ei saa järeldada, et prokuröri hinnangul oli kaebaja kuriteo sooritamine tuvastatud fakt," märkis kohus.

Suvorov esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu ringkonnakohus jättis septembris 2022 rahuldamata.

Riigikohus jättis kaebused rahuldamata, kuid kolleegium muutis ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

Riigikohtu otsust saab täismahus lugeda riigikohtu kodulehelt.

Semilarski kaalub Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist

Valvo Semilarskit esindanud vandeadvokaatide Oliver Nääsi ning Diana Minumetsa teatel on tervitatav, et riigikohtu hinnangul väljendus prokurör pressikonverentsil õigusvastaselt.

Advokaadid ei nõustu aga riigikohtu selle seisukohaga, et prokuröri lause ei tekitanud eraldiseisvaid üleelamisi võrreldes avalikkuse kriminaalmenetlusest teavitamisega.

"Menetluses sai kohtutele põhjalikult selgitatud ja tõendatud, et kogu tollase meediakajastuse keskmes oli justnimelt see prokuröri ette süüstav õigusvastane lause, mistõttu põhjustas kahju just kohtu tuvastatud rikkumine," seisis Semilarski esindajate teates.

Semilarski esindajate sõnul kaaluvad nad pöördumist Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Valvo Semilarski ütles, et tal on üldjoontes kohtuotsuse üle hea meel, kuna kohus tunnistas, et prokuröri pressikonverentsil tehtud avaldus oli kohatu ja rikkus süütuse presumptsiooni. Semilarski kahtleb samas, kas kahjuhüvitise välja mõistmata jätmine motiveerib prokuratuuri tulevikus samasugustest avaldusest ja rikkumistest hoiduma.