Kriminaalmenetluseni viis eelmisel aastal Tallinna Lastehaigla jõulupeol hargnema hakanud sündmuste jada. Nimel viibis peol haigla töötaja, keda keegi ei olnud varem näinud ning kellel puudus haigla läbipääsukaart. Ametlikult oli tegu köögi abitöölisega, kes oli seal tööl olnud ligi aasta. Haigla toitlustusteenistuse toonase juhi Gert Reisneri sõnul ei teadnud kolleegid kõnealust töötajat seepärast, et ta töötas koroonaviiruse leviku tõttu distantsilt. Nii kirjeldas juhtunut Eesti Ekspress tänavu mais.

Lastehaigla asus asja uurima ning tekkis kahtlus, et sõlmitud on fiktiivne tööleping Reisneri tuttavaga. Ligi 30 aastat lastehaiglas töötanud toitlustusjuht vallandati eelmise aasta lõpus ning lastehaigla pöördus politsei poole.

Nüüd ongi Põhja ringkonnaprokuratuur esitanud kahtlustuse kelmuses ja grupiviisilises kelmuses kokku kolmele inimesele, ütles abiprokurör Piia Enno ERR-ile.

"Kahtlustus on esitatud lastehaigla endisele toitlustusteenistuse juhatajale ja kahele teisele isikule, kellega lastehaigla väidetavalt fiktiivsed töölepingud sõlmis. Hetkel ma rohkem täpsustada ei saa, kuna eeluurimine on alles värske," sõnas Enno.

Väidetavaid fiktiivseid töölepinguid oli kokku kolm, kuid kolmas inimene, keda see puudutas, on meie seast lahkunud.

Abiprokurör rõhutas, et kahtlustuse sisu võib eeluurimise käigus muutuda. Seda infot, kas võimalikke fiktiivseid lepinguid võis olla ka varem, ei ole haigla politseile esitanud.

Reisner on öelnud, et tema vallandamise aluseks olnud tööleping ei olnud fiktiivne. Talle ette heidetud tegudes ta end süüdi ei tunnista, ütles Reisneri esindaja, vandeadvokaat Oliver Nääs ERR-ile.

Praegu jätkub eeluurimine ning politsei kogub tõendeid. Seejärel selgub, kas ja kellele süüdistus esitatakse, ütles Enno.

"Vahistatakse ikkagi teatud alustel, seda ma ei oska öelda, kas need alused tekivad või mitte. Praegu vahistamise aluseid ei ole."

Kelmuses süüdimõistetut võib oodata ühe- kuni viieaastane vangistus.

Probleeme tekkis ka pärast vallandamist

Lastehaigla töötajate sõnul on Reisner vallandamise järel nende tööd seganud, esitanud massiliselt teabenõudeid, samuti räägitakse jälitamisest.

Haigla lepinguline esindaja, vandeadvokaat Marko Kairjak kirjutas ERR-ile, et Reisner on pärast vallandamist haiglas käinud.

"Tema käitumine annab alust arvata, et ta on tulnud haiglasse ilmselt eesmärgiga tema rikkumiste tunnistajatega suhelda ja neid võimaluselt otseselt mõjutada," ütles Kairjak.

Enno sõnul uurib prokuratuur ka vallandamisele järgnenut.

"Käesoleva kriminaalmenetluse raames me uurime põhjalikult kõiki sündmusi, mis järgnesid toitlustusteenistuse juhataja ametist vabastamisele ning tegeleme kogu selle temaatikaga."

Abiprokurör kinnitas, et kui keegi on proovinud inimeste elukvaliteedi tagamiseks mõeldud raha kasutada ebaseaduslikult omakasu teenimiseks, siis kontrollib prokuratuur selliseid kahtlusi põhjalikult.

"Antud juhtum on tekitanud asjaosalistes palju negatiivseid emotsioone, mis on kandnud ajakirjanduse vahendusel ka avalikkuse ette. Seetõttu on üks käimasoleva kriminaalmenetluse eesmärke eraldada faktid emotsionaalsetest hinnangutest. Nende faktide alusel saab kohus hinnata kas kahtlusealused on toime pannud kelmuse