Terviseminister Riina Sikkut ütles kolmapäeval eelnõu tutvustades, et uues rahvatervishoiu seaduses on põhimõtteline muutus libaraviga tegelejate suhtes. Nimelt annab seadus terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja määrata trahv, juhul kui keegi pakub näiteks konnamürki, MMS-i või kärbseseent.

"See ei hõlma kõiki asju, mille tõenduspõhisuses on alust kahelda, aga puudutab seda osa, mis on tõesti inimesele ohtlik," selgitas Sikkut.

See tähendab, et avalikult ei tohi üles kutsuda selliste ainete tarbimisele, mis osutuvad terviseameti laboris mürgiseks ja tervisele ohtlikuks.

"Mida inimene kodus teeb, seda ei saa valvata, aga vastutus on sellel, kes teenib selle pealt raha, et inimestele mürke sööta. Ei tohi avalikult pakkuda kaupa, mis on tervisele ohtlik. Ka taimeosad, jahvatatud pulbrid – kui need on mürgised, ei tohi avalikult nende tarbimisele üles kutsuda," kirjeldas minister.

Uus seadus võiks plaanide järgi kehtima hakata 1. jaanuarist 2025 ning alates sellest sekkub ohtlike üleskutsete tegijate tegevusse terviseamet. See tegevus võib tähendada näiteks kärbseseene soovitamist sotsiaalmeedias, kohalikus lehes või reklaamplakatil.

"Eesmärk on see, et kui ikkagi on toode mõeldud koduseks seina puhastamiseks ja seal on sees aineid, mis ei ole mõeldud inimesele tarbimiseks, siis sellist üleskutset ei tohiks teha," lausus terviseminister, kelle sõnul praegu seadus niisuguste ainete sissevõtmist soovitada ei keela.

"Kui varem sai öelda, et MMS-i ju tohib müüa, siis nüüd ütleme, et ei tohi. Või öeldi, et kärbseseen ju kasvab looduses, järelikult on ta looduslik ja tervisele hea, siis nüüd ütleme seaduse tasandil, et ohtlike asjade tarbimisele üles kutsuda ei tohi," lausus Sikkut.

Ta lisas, et kui keegi soovitab pea peal seista või müüb mõni isehakanud nõustaja videoseansse, siis niisuguseid asju uus seadus ei puuduta. Terviseameti sekkumine eeldab tervisele ohtliku taimse või loomse saaduse soovitamist.

Seadus näeb ette ka trahvimäärad. Juriidilise isiku puhul ulatub võimalik trahvisumma kuni 80 000 euroni, eraisikut saab aga trahvida kuni 200 trahviühikuga. Selle ühiku suurus on praegu neli eurot, uuest aastast aga kaheksa eurot ehk kokku ulatuks eraisiku trahv maksimaalselt 1600 euroni.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann märkis, et trahve määratakse siiski ainult juhul, kui muul viisil olukorda lahendada ei suudeta ning esimene samm on alati teenusepakkujaga suhtlemine.

Ka Sikkut rõhutas, et seadusemuudatus ei tähenda, et 2. jaanuaril 2025 hakkaks terviseamet massiliselt trahvikviitungeid välja saatma. Oluline on nõustamine, sest osa müüjaid ei pruugi toodete mürgisuse piire lihtsalt tajuda ja piisab vestlusest, mittevastavus ei pruugi olla teadlik ja tahtlik.

Alaealistele keelatakse tätoveerimine ja solaarium

Lisaks libameditsiinile on seadusesse haaratud hulk teisi valdkondi, näiteks keskkonna- ja toitlustamise nõuded lasteaedadele, koolidele ning haiglatele.

Seadus sätestab, et iluteenuste pakkujal peavad olema tõendatud teadmised ja oskused, et teenuseid ohutult osutada. Solaariumi- ja tätoveerimisteenuste pakkujad ei tohi seda teha alaealisele. Lisaks keelatakse tätoveerimisteenus, mille puhul süstitakse või sisestatakse tätoveerimistint silmamuna sisse.

Ehkki eelnõu ise mahub 14 leheküljele, on sellele lisanduvaid määrusi 21. Üks neist puudutab näiteks lasteaialaste toitlustamist ja Sikkut tõi vaidlusaluse küsimusena välja selle, kas keelata lasteasutuste toidus poolfabrikaatide kasutamine. Sellesse arutellu on kaasatud eri ministeeriumid ja tervise arengu instituut ning eelnõuga plaanib ministeerium välja tulla järgmise aasta esimeses kvartalis.

Ka koolipuhvetites pakutav peaks saama rangemad raamid – kui seni pole seal müüdavat toitu reguleeritud, siis nüüd saab direktor ülesande kehtestada sellele nõuded ja piirangud.

"Määrused on alles koostamisel, aga sellised üldsätted, mis siis nüüd seadusesse tulevad, on ikkagi sellised, et toitumine peab olema eakohane ja regulaarne. Me teame kõik, et Eestis inimesed tarbivad, sealhulgas ka lapsed, liiga palju magustatud jooke ja maiustusi. Need on need põhiprobleemid ja selle pilguga kindlasti peaks siis üle vaatama ka koolis pakutava," sõnas sotsiaalministeeriumi rahvatervise juhataja Heli Laarmann.

Kokkuvõttes on seaduse eesmärk Sikkuti sõnul tagada inimeste tervise kaitse ja ennetada ebasoovitavaid tervisemõjusid, sest iga ennetusse pandud euro peaks kokku hoidma neli eurot.

Sotsiaalministeerium saadab uue rahvatervishoiu seaduse eelnõu kooskõlastusringile lähinädalatel ja see peaks hakkama asendama alates 1995. aastast kehtivat rahvatervise seadust. Kooskõlastamiseks annab ministeerium kuu aega ning siis peaks see selle aasta lõpus valitsusse ja uuel aastal riigikokku jõudma.