Valitsus lükkas arutelu ERR-ile stabiilsemat rahastust toova eelnõu üle edasi
Valitsuskabinet lükkas edasi plaani arutada neljapäevasel kabinetinõupidamisel Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) seadusesse planeeritud muudatusi, mis lisavad ERR-i ülesannete hulka teenuse pakkumise veebis ja näevad ette pikemaid plaane teha võimaldava rahastusmudeli. Uus katse teema käsile võtta tehakse peaminister Kristen Michali kinnitusel järgmisel nädalal.
Tänavu juunis võttis riigikogu vastu seadusemuudatuse, millega suurendati ERR-i nõukogu ekspertliikmete arvu. Samal ajal on ootele jäänud teised rahvusringhäälingu seadusesse plaanitavad muudatused, kuid sel neljapäeval jõudsid need valitsuse kabinetinõupidamise päevakorda.
Neljapäevasel nõupidamisel oli ERR-i seaduse muutmine kolmas ja viimane punkt, millele eelnes arutelu riigieelarve üle. ERR-i teemani siiski ei jõutud.
Peaminister Kristen Michal ütles, et eelnenud teemade arutelu, muu hulgas vaidlused eelarve üle läksid plaanitust pikemalt.
"Kuna valitsuse liikmetel oli väga palju erinevaid arvamusi selle kohta, mis peaks eelarves olema, aga raha selleks ei olnud, siis jõudsimegi selleni, et pidime pressikonverentsile tulema," sõnas Michal. "Muidu oleksime jäänud ERR-i seadust arutama. Nüüd leppisime kokku, et järgmine nädal arutame."
Kultuuriministeeriumi meedianõuniku Andres Jõesaare sõnul on ERR-i seaduse puhul üks põhilisi asju rahastamine ja platvormineutraalsus.
"Lähteülesandes olidki rahastamismudel ja platvormineutraalsus – telekanal, raadiojaam ja veeb. Tegelikkuses fikseerib see seaduse tasandil tänase olukorra, kus juba paarkümmend aastat on ERR veebis aktiivne olnud," tõdes Jõesaar.
Ta lisas, et eelnõus on ERR-ile ette nähtud nelja-aastane rahastusmudel, et tagada stabiilsus ja võimaldada pikemaid plaane teha.
"Seal on ka väiksemad tehnilis-administratiivsed asjad. Olulisemateks on ka tähtajalised töölepingud juhtivtöötajatele – osakonna- või kanalijuhtidele. Analoogne lahendus, nagu on mujal kultuurivaldkonnas, et asutuse võtmekohtadel on viieaastased töölepingud, toimub teatud perioodi tagant atesteerimine või ülevaatamine ja see võimaldab kergemini kaasata värsket verd," märkis Jõesaar.
Ta lisas, et kui kogenud tegijate ideed on jätkuvalt head, saavad nad muidugi jätkata.
Jõesaare kinnitusel on eelnõu valmis ja kui valitsus selle heaks kiidab, võiks see minna riigikokku.
Kehtiv rahvusringhäälingu seadus töötati välja aastatel 2005-2006 ja on olnud jõus alates 2007. aastast, kui ERR ühendorganisatsioonina loodi.
Toimetaja: Karin Koppel, Merilin Leetna
