Riigikogus võeti 60 poolthääle ja 25 vastuhäälega vastu Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus. 7 saadikut puudusid.

"ERR-i seaduse muutmine tagab kahte olulist asja. Esiteks, seda, et rahvusringhäälingu nõukogus oleksid esindatud mõlema sugupoole esindajad. Kolm viimast aastat on rahvusringhäälingu nõukogus olnud ainult mehed. Siin lähinädalatel tegime otsuse, kus Evelin Poolamets on suunatud rahvusringhäälingu nõukogusse, aga kindlasti on sinna vaja veel naisi. Nüüd ütleb ka seadus, kui me selle vastu võtame, et rahvusringhäälingu nõukogus peavad olema esindatud nii mehed kui ka naised," sõnas kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna (Reformierakond) istungil.

Teise olulise punktina tõi Kersna välja, et rahvusringhäälingu nõukogus peab olema eksperte rohkem kui poliitikuid.

"Täna on olukord, kus rahvusringhäälingu nõukogu on ainukene avalik-õigusliku institutsiooni nõukogu, kus on poliitikute ülekaal. Selle eelnõu vastuvõtmisega ütleme, et üks ekspert peab olema rahvusringhäälingu nõukogus rohkem kui fraktsioonide esindajaid. See on väga oluline muudatus, kuna rahvusringhäälingu nurgakiviks, vundamendiks, on tema sõltumatus. Ja ma väga loodan, et me veel selles koosseisus saame menetleda ka seaduseelnõu, mis tagab lisaks juhtimise sõltumatusele ka rahvusringhäälingu rahastamise sõltumatuse," ütles Kersna.

EKRE esimehe Martin Helme hinnangul tuleks ERR erastada, nagu erakond seda varasemalt soovitanud on.

"Ega siin muud teha selle ERR-iga ei ole, kui ikkagi võtta sahtlist välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni eelnõu, mis erastab kogu selle lootusetu, parandamatu organisatsiooni. Hoiame maksumaksjale 50 miljonit eurot aastas kokku ja saame endale ühe meediakanali, mis ei erine oluliselt Delfist ega Postimehest. Aga vähemalt ei ole seal näppupidi sees tegevpoliitikud ja maksumaksja ei maksa seda jõledust kinni. Ise tegite!" ütles Helme kõnepuldist.

Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnas, et erakond pöördub president Alar Karise poole, et riigipea kaaluks seaduse tagasilükkamist.

"Oli rida ka meie poolt küsimusi, mismoodi, kui me räägime ehedast taotlusest ja kavatsusest, milleks me oleme avatud, arutame seda, kuidas võiks olla koopteeritud erinevate institutsioonide poolt, mis tagaks sõltumatuse, mis tagaks selle loogika, et ei oleks ühe partei võimu. Ja praegu, viimastel kuudel, enne võimust loobumist, soovite võtta enda efektiivse nimetamiskontrolli alla ERR-i nõukogu, et sealt järgmise sammuna valida siis ERR-i juhatus! Läbinähtav! Aga see on inetu ja see loob väga kehva pretsedendi. See on tulega mängimine," lausus Reinsalu.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Tanel Kiik kinnitas kõnepuldist, et nõukogu liikmeid ei valita maailmavaateliste eelistuste järgi.

"Loomulikult, kui Isamaa saaks valida, siis saaksime sellised eksperdid, kes kannavad neid isamaalisi väärtusi, mitte Eesti riigi seisukoha vaates, vaid teie erakondlikus vaates. Ma selles ei kahtlegi. Seda on ajalugu näidanud ja küllap seda näitaks ka tulevik. Selles mõttes te eeldate sama, et küllap nüüd tulevad eksperdid, ma ei tea, Reformierakonnast, sotsiaaldemokraatidest, Eesti 200-st ja keeravad selle rahvusringhäälingu pea peale. Ärge muretsege, seda ei juhtu! Eksperdid tulevad tasakaalukad, mõõdukad, oma valdkonna asjatundjad, nii et isegi teil mõne aja pärast ei jää muud üle kui nentida, et kartsime halvemalt, aga läks täitsa hästi," ütles Kiik.

Keskerakondlase Vadim Belobrovtsevi hinnangul oleks pidanud eelnõuga ootama ning mitte kiirustades enne valimisi muudatusi läbi suruma.

"Me saame aru, milleks seda on vaja teha just nüüd, just praegu, kuigi meil on varsti valimised tulemas ja oleks igati loogiline ära oodata, kui need valimised on juba olnud ja siis juba hakata selliseid suuri reforme tegema, mitte kohe enne valimisi. Teiseks, me teame, et kultuuriministeeriumis on olemas ERR-i seaduse uus eelnõu. See on valmis ja lihtsalt ootab, kuni see tuleb siia riigikokku. Tegelikult oleks igati loogiline, mõistlik ja ainuõige oodata ära, kuni see seaduseelnõu siia jõuab ja siis hakata neid igasuguseid muudatusettepanekuid tegema," sõnas Belobrovtsev.

Marek Reinsaas erakonnast Eesti 200 ütles, et ERR-i nõukogu vajab rohkem sõltumatust, kuna on hetkel liialt politiseerunud.

"Olles samuti ERR-i nõukogu liige, siis ma olen seal kuulnud väga palju, et tõepoolest ERR on politiseeritud. /.../ Selles mõttes mina isiklikult arvan, et see eelnõu loob tibake rohkem sõltumatust sellele nähtusele, mille nimi on ERR-i nõukogu," lausus Reinaas.

Seaduse eesmärk on tugevdada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamist rahvusringhäälingu kõrgeimas juhtorganis ning vältida praegu ja tulevikus olukordi, kus nõukogu koosneks ainult ühest soost isikutest.

Rahvusringhäälingu seaduse muutmine tõi endaga kaasa poliitilise arutelu, kas rohkemate ekspertide kaasamine nõukogusse suurendab või vähendab ERR-i poliitilist sõltumatust.

Koalitsiooni hinnangul ei tohiks nõukogus olla mitte poliitikute ülekaal, vaid hoopis sõltumatute ekspertide ülekaal. Seetõttu sooviti ekspertide arvu nõukogus ka suurendada.

Opositsioon kritiseeris aga, et kui nõukogusse määratakse kolm uut eksperti, siis kindlustavad võimuerakonnad hoopis enda võimu rahvusringhäälingus.