Hundijahi hooaeg algab Eestis 1. novembril, kuid kui palju neid tohiks küttida, on MTÜ Eesti Suurkiskjad ja keskkonnaamet mitu aastat kohtus vaielnud.

2012. aastal kehtestatud suurkiskjate kaitse ja ohjeldamise tegevuskava aastateks 2012–2021 hindas kõigi suurkiskjate asurkondade seisundit heaks ja seadis 30 aasta eesmärgiks hundipopulatsiooni soodsa seisundi säilitamise. Täpsemalt pandi paika, et tegevuskava vältel tuleks igal aastal säilitada 15–25 kutsikaga hundikarja, mis tähendaks sügisel enne jahihooaja algust 150–250 hunti.

2020. aastal kehtestas keskkonnaamet hundi aastaseks küttimismahuks esimese osana 140 isendit, kuid jättis endale õiguse pärast keskkonnaagentuuri ettepanekute tegemist küttimismahtu muuta. Sama aasta sügiseseks pesakondade arvuks prognoositi 32–34.

MTÜ Eesti Suurkisjad esitas Tallinna halduskohtule kaebuse, et 140 hundi küttimist lubav käskkiri tühistataks. MTÜ leidis, et hundi kaitsestaatus pole Eestis soodne ja nii suure hulga huntide küttimine raskendaks soodsa seisundi saavutamist. Suurkiskjate kaitsjate hinnangul pole praegune küttimissurve jätkusuutlik ning toetub hinnangule, nagu kaitstaks naaberriikides hunte rohkem ning neid tuleb naaberaladelt juurde.

"Huntide täpne arvukus pole teada ja seetõttu on jahilubade väljastamine lubamatu," leidsid suurkiskjate kaitsjad, kelle hinnangul ei ole arvestatud ka elupaikade kadumisega ja küttimist pole suunatud kahjustuspiirkondadesse.

Keskkonnaamet jäi vastupidisele seisukohale: ameti hinnangul on hundi asurkond Eestis soodsas seisundis ja kuna siinne territoorium on väike, ei saa populatsiooni hinnata vaid Eesti piires. Euroopa Liidu piiresse jääva hundi Balti populatsiooni osa arvukuseks on hinnatud 870–1400 isendit. Ka tõi keskkonnaamet välja, et hundi looduslik toidubaas on märgatavalt paranenud ja 2020. aasta sügiseks prognoositi 26 pesakonna olemasolu.

Ka keskkonnaagentuur palus jätta kaebuse rahuldamata ja tõi välja, et huntide arvukus jääb tõenäoliselt jätkuvalt tegevuskavas soovitud ülempiirist kõrgemale.

2021. aastal otsustas halduskohus jätta kaebuse rahuldamata, kuid Eesti Suurkiskjad esitas seepeale apellatsiooni Tallinna ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus leidis, et kaebaja väide, nagu oleks eesmärgiks seatud hundi pesakondade sihtarv liiga väike, ei ole piisavalt tõendatud ning seireandmed ei näita hundi populatsiooni vähenemist.

Seepeale esitas MTÜ Eesti Suurkiskjad kassatsioonikaebuse riigikohtule, mille kolleegium avaldas möödunud nädala reedel oma seisukoha, et Euroopa Kohtu senine praktika pole küsimusele huntide arvukuse hindamise kohta üheselt vastanud. Nüüd on kohtuasja menetlus seniks peatatud, kuni jõustub Euroopa Kohtu lahend.

Tänavu on hundid murdnud ligi tuhat lammast ja 20 koera

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et lühidalt öeldes palub riigikohus Euroopa Kohtult eelotsust ja soovib teada, kuidas peaks Eestis hundipopulatsiooni majandama.

"Kas peaksime arvesse võtma kogu hundiasurkonna seisundit, kaitsestaatust ja ohustatust Euroopas või võiksime seda vaadata palju kitsamas ringkonnas, Balti populatsioonina või ainult Eesti populatsioonina?" selgitas ta põhiküsimust.

Eestis sõltub huntide arvukus vaatlejast – Rakko märkis, et kui lambakasvatajate silmis on hunte ammu liiga palju, siis inimeste jaoks, kes armastavad loodust vaatlemas käia ja loomade käpajälgi otsida, liiga vähe.

Aastas murravad hundid Eestis 600–700 lammast, aga sel aastal neid Rakko sõnul murtud ligi tuhat ja võimalik, et see arv kasvab veel suuremaks. Ka kodukoeri on sel aastal murtud ligi paarkümmend.

"Meie huntide küttimine on olnud viimastel aastatel allapoole juurdekasvu piiri. Tegevuskava järgi võiks olla 20–30 pesakonda, aga nüüd on nende arv 34, 35 või 36 kanti jõudnud ehk hunte on märksa rohkem kui ühiskonnana suudaksime taluda. Paratamatult hakkavad selle juures tekkima huntide tekitatud kahjud," tõdes ta.

Keskkonnaameti esindaja lisas, et ökoloogilises mõttes võiks huntide arvukus olla Eestis kaks korda suurem, toitu talle jaguks, aga sotsiaalses ja majanduslikus mõõtmes peaks hoidma nende arvukust praegusel tasemel, et vältida liigset lammaste, kodukitsede, koerte ja teiste loomade murdmist.

Kui eelmisel hooajal oli huntide küttimise piirmäär 124, siis sellel aastal ei ole keskkonnaagentuur veel vaatlusandmeid kokku võtnud ja tänavust piirmäära paika pannud, ent Rakko prognoosis, et see kujuneb eelmise aasta arvust veidi suuremaks.