Tõnis Saarts: Poola valimiste õppetunnid konservatiividele ja liberaalidele
Tõnis Saarts sõnastab Vikerraadio päevakommentaaris Poola toimunud valimiste põhjal neli õppetundi, millest võiks Eestigi konservatiivsetele ja liberaalsetele erakondadele ning poliitikutele kasu olla.
Hiljutised Poolas toimunud valimised pole Eesti jaoks tähenduslikud vaid selles võtmes, et tegemist on meile üliolulise geopoliitilise liitlasega, vaid Poolas toimunu pakub laiemas perspektiivis väärtuslikke õppetunde nii konservatiividele kui ka liberaalidele.
Kui 2015. ja 2019. aastal võitis Poolas valimised rahvuskonservatiivne partei Õigus ja Õiglus partei (PiS) ja sai seejärel üksi valitseda, siis sel korral on hoolimata konservatiivide võidust koalitsiooni moodustamiseks hääled koos hoopis liberaalidel.
Seesugune "kord Piibeleht peal, Vestmann all" situatsioon, mis on Poola poliitikas juba viimased 10-15 aastat kehtinud, peaks võimaldama mõlema ideoloogia kandjatel oma võitudest ja kaotustest efektiivselt õppida. Seetõttu sõnastangi alljärgnevalt neli õppetundi, millest võiks meiegi vastavatelele erakondadele ja poliitikutele kasu olla.
Õppetund number üks kõlaks konservatiividele väga lihtsalt: antiliberaalset pööret ei tohiks ühiskonnas poolikuks jätta. Lahti seletades: kui ei suudeta kindlalt enda kontrolli alla saada kahte demokraatliku ühiskonna võtmeinstitutsiooni, meediat ja kodanikuühiskonda, koguvad liberaalid end varem või hiljem ning tulevad taas võimule.
Poola võtmeerinevus Ungarist seisnebki selles, et kui Viktor Orbán suutis endale allutada nii riikliku meedia kui ka oma oligarhide kaudu erameedia, siis Poolas hakkas PiS-il hammas peale vaid avalik-õiguslikule ringhäälingule. Kui Ungaris suudeti liberaalne osa kodanikeühiskonnast sisuliselt marginaliseerida ja killustada, siis Poolas kohtas konservatiivne PiS liberaalsete kodanike organiseeritud ja jõulist vastupanu pea igal sammul.
Õppetund liberaalidele on veelgi selgem: kui konservatiividel isegi õnnestub, võimude lahususe printsiipi rikkudes, endale täielikult allutada täitevvõim, parlament, kohtud, president ja riigimeedia (mis kõik Poolas juhtuski), siis pole liberaalidel põhjust veel lootust kaotada, kui ajakirjandusmaastik ja kodanikuühiskond säilitab oma mitmekesisuse ja elujõu.
Õppetund kaks on hoopis teisest vallast. Nimelt, Ukraina abistamise teema ja sõjapõgenike-vastasusega on konservatiividel veel vara mängima hakata. Poola valimistel läks üsna kehvasti erakonnal nimega Konföderatsioon, mille programm hakkaski Ukraina küsimustes liiga üheselt Kremli jutupunkte kordama. Meie EKRE mitmeti mõistetavaid väljaütlemisi Ukraina teemal viimastel valimistel pole mõtet siinkohal meenutadagi.
Eelnevast tulenevalt on õppetund liberaalidele aga veelgi selgem: geopoliitikast võib Ida-Euroopa kontekstis saada uskumatult tugev relv konservatiivide vastu, eriti kui viimased ise ka vigu teevad.
Kolmas õppetund puudutab otsedemokraatiat. Nimelt toimus Poolas koos valimistega referendum, mis puudutas sisserännet, vara müüki välismaalastele, ja teisi taolisi teemasid. Kes vaevub referendumil küsitu kohta uurima ning veidigi tunneb sotsioloogiliste küsimuste sõnastamise standardeid, saab aru, kui kallutatud ning laetud need küsimused olid.
Referendum kukkus läbi, kuna 50 protsendi suurust osalust ei saavutatudki. Liberaalsed kodanikud lihtsalt ignoreerisid sellist rahvaküsitlust valimiste kontekstis.
Tegemist on juba mitmenda korraga, kui PiS-i initsieeritud referendumid vähese osavõtu tõttu kehtetuks tunnistatakse. Sellest ka õppimiskoht konservatiividele: otsedemokraatia ei pruugi sugugi olla mingi imerelv, millega oma poliitagendat ühiskonnas edendada. Tulles liberaalide juurde, siis võiksid nad otsedemokraatiat vähem karta, sest ei ole see liberaaldemokraatiale midagi nii ohtlikku, kui tihtipeale kujutletakse.
Viimane õppetund puudutab toimetulekuteemasid. Poola poliitikateadlased nimelt väidavad, et PiS-i muljetavaldav valimisedu kahtedel varasematel valimistel ei põhinenud mitte ainult konservatiivsete väärtuste propageerimisel, vaid ka sellel, et nad pakkusid vähemjõukamatele heldelt riiklikke toetusi. Näiteks suunati 500+ zloti programm lasterikastele peredele, mis tõstis paljude vaesemate leibkondade sissetulekut hoobilt kuni 40 protsenti.
Liberaalid olid maainimesi ja vähemjõukaid aastakümneid ignoreerinud, konservatiivid aga tulid, mõistsid rahva muresid ja ei pakkunud neile mitte ainult materiaalset hüveolu, vaid andsid neile tagasi ka väärikuse ja kindlustunde olemaks täisväärtuslikud Poola ühiskonna liikmed.
Ometi ei suutnud PiS majandusliku kitsikuse ja inflatsiooni tingimustes hiljutistel valimistel enam millegi samaväärsega välja tulla.
Kõigepealt õppimiskoht liberaalidele: kui otsustate sotsiaalsest ebavõrdsusest järjepanu mööda vaadata, siis ärge imestage, kui tavainimeste toimetulekust enam hoolivad konservatiivid mitmetel järjestikustel valimistel edu saavutavad. Konservatiividel seevastu tasub meeles pidada, et majandusliku populismi ratsu väsib lõpuks ära ja siis on vaja kõvasti leidlikkust, et midagi asemele pakkuda ning alati see ei õnnestugi.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel