ERR Varssavis: Poola ühiskond on teravalt lõhestunud
Poola ühiskond on teravalt lõhestunud, kus eri leeridesse kuuluvad inimesed ei räägi omavahel, elavad oma meediamullis ja ka näiteks ajakirjanike liite on mitu, sest ühte organisatsiooni kuulumine on muutunud nende jaoks võimatuks.
Poolas võitsid valimised Õiguse ja Õigluse partei, kuid kuna koalitsioonikaaslasel läks kehvasti, siis tähendab see, et pärast kaheksat aastat rahvuskonservatiivide võimu hakkavad valitsust taas juhtima liberaalid eesotsas Donald Tuskiga (Kodanike Platvorm). Nad lubavad tuua Poola tagasi Euroopa kursile.
Valimisööl käis Kodanike Platvormi partei ümber koondunud valimisliidus Kodanike Koalitsioon pidu.
"Küsitlus näitab praegu, et meil on tõepoolest võimalik taasluua demokraatlik, euroopalik ja õnnelik Poola. Me oleme väga õnnelikud nende tulemuste üle. Need näitavad, et Poola kodanikud ei soovi Õigust ja Õiglust enam võimul näha," ütles Kodanike Platvormi kuuluv seimi liige Kamila Gasiuk-Pihowicz.
Demokraatia ja naasmine varasema olukorra juurde on sõnad, mis intervjuudes kordusid. Õigussüsteem on kindlasti üks suurtest teemadest, mida naasmisest kõneldes silmas peetakse. Selle painutamises poliitilise surve alla on Õigust ja Õiglust süüdistatud aastaid. Olukord on aasta-aastalt läinud hullemaks, ütlevad kohtunikud.
"Umbes üks kolmandik Poola kohtunikest ei ole valitud juriidiliselt kehtiva protseduuri alusel. Nad langetavad sadu ja tuhandeid otsuseid igal nädalal, igal kuul ja igal aastal. Nende asjade osapooled ei tea tegelikult, kas need otsused on seaduslikud ja neid tuleks täita või mitte. See on nagu lumepall," kommenteeris kohtunike ühingu Iustitia liige Lukasz Mrozek.
Kohtunikud loodavad nüüd positiivseid muutusi, aga lumepalli lumehelvesteks tagasi muuta ei saa ja samuti on keerukas ajas tagasi minna pärast paljusid langetatud otsuseid ja paljude inimeste ametisse nimetamisi.
Õigussüsteem on katki ja naasmine kuhugi võib osutuda paradoksaalselt keerukaks, leiab Euroopa välissuhete nõukogu Varssavi büroo juht Piotr Buras.
"Protsess mitteliberaalse režiimi suunas toimus näiteks uute institutsioonide loomise kaudu, mis võtsid endale volitusi, mis kuulusid konstitutsioonilistele institutsioonidele. Nii juhtus näiteks avaliku ringhäälingu ülevõtmisega. Selle tagasikeeramine on keeruline, tuleb vastu võtta seadus, president peab selle allkirjastama, aga ta võib selle ka vetostada – ta on praeguse võimupartei liitlane. Ja ei ole enam sõltumatut konstitutsioonikohust, mis ütleks, et see seadus ei vastanud põhiseadusele. See on paradoksaalne olukord, Gordioni sõlm, mille uus valitsus peab mingil moel läbi raiuma, aga see ei pruugi hea välja näha," rääkis Buras.
Üks Õiguse ja Õigluse kaubamärke on olnud oma haarde tugevdamine läbi parteile lojaalsete inimeste ametissenimetamiste riigiasutustes, ettevõtetes ja meedias. Uueks tegijaks Poola poliitikas on tõusnud näiteks kütusefirma Orlen, kes lasi valimiste eel alla kütusehinnad, kutsus üles osalema võimupartei algatatud referendumil ja ostis hiljuti kokku kohalikku ajakirjandust. Orlen ise ütleb, et sõnavabadust nad ei piira ja valimistega nende tegevus seotud ei ole.
"Need kohalikud lehed toetavad nüüd võimuparteid ja keeldusid avaldamast opositsiooni reklaame. See on selge näide, kuidas see töötab," ütles Buras.
Poola rahvusringhäälingu ajakirjanikud pidid valimisõhtul intervjuusid püüdma opositsioonipartei trepil, sest uksest sisse neid ei lastud. See iseloomustab Poola ühiskonna lõhestumise taset.
Poola ühiskond on teravalt lõhestunud, eri leeridesse kuuluvad inimesed ei räägi omavahel, elavad oma meediamullis ja ka näiteks ajakirjanike liite on mitu, sest ühte organisatsiooni kuulumine on nende jaoks muutunud võimatuks.
"Vana ajakirjanike liit on väga valitsusmeelne ja neil on oma kangelased ja vaenlased. Ma kardan, et meie organisatsioonil, mis on loodud kümme aastat tagasi ja mis pooldab vaba demokraatlikku õigusriiki, on ka oma vaenlased ja kangelased. Me ei räägi üksteisega," ütles ajakirjanike ühingu välissuhete juht Krzysztof Bobinski.
"Kui mind valiti liidu juhiks, siis grupp, kes kaotas, lõi oma liidu, sest nad ei suutnud leppida kaotatud demokraatliku valimise tulemusega," ütles ajakirjanike assotsiatsiooni president Krzysztof Skworonski.
Teravat polariseerumist peavad siiski probleemiks kõik ja näiteks valimiskampaania ajal avaldus see selles, et sisulist debatti enam praktiliselt ei toimugi.
"Artiklid ajalehes ja lood televisioonis räägivad sellest, kui halb on teine pool on. Sellele on hoogu andnud valitsus, kelle kontrolli all on avalik meedia. Rahvusringhääling on propagandaasutus, mis järgib valitsuspartei liini. Opositsiooniline meedia reageerib sellele ja tulemuseks on kõrb," kommenteeris Bobinski.
"Kui Kodanike Platvorm oli varem võimul, siis rääkisid erameedia ja avalik meedia kõik sama asja. See oli reaktsioon sellele ja võimuvahetusega hakkasid eri vaated sinna jõudma, see tõi kaasa suurema mitmekesisuse," ütles Skworonski.
Õiguse ja Õigluse partei on samas Poolas olnud pikalt paljude valijate lemmik.
"Kõigepealt on argumentideks väärikus, siis sotsiaalküsimused, majanduskasv ja julgeolek," loetles Skworonski.
Kuidas siis ikkagi raiuda läbi Gordioni sõlme või sulatada lumepalli nii, et näiteks Poola rahvusringhäälingust ei saa varsti lihtsalt liberaalide propagandaosakond?
"Keegi, kes ei ole rikkunud seadust, ei pea kartma oma töökoha pärast. Need, kes on seadusi rikkunud, peavad olema hirmul. Me kavatseme kõike teha seaduse järgi, põhiseadust ja Euroopa leppeid järgides," ütles Gasiuk-Pihowicz.
Ehand: Tusk suutis opositsiooni koondada
Poolas viibiv ERR-i ajakirjanik Epp Ehand ütles "Välisilmas", et opositsiooni liit kogus valimistel senisest võimuparteist Õigus ja Õiglus kokku rohkem hääli, kuna Kodanike Platvormi juht Donald Tusk suutis opositsiooni koondada ning samas Õiguse ja Õigluse uudsuse võlu on kadumas.
"Võib-olla need, kes alati valivad üht või teist leeri, tegid ikka sama otsuse, aga nende inimeste jaoks, kes võib-olla kahtlesid, oli üks üks oluline tegur kindlasti Donald Tusk, kes suutis opositsiooni koondada ja pakkuda mingisugust oma visiooni ja positiivset programmi, mitte ainult kriitika vormis," rääkis Ehand.
"Ja kindlasti oli oma osa ka selles, et võib-olla uudsuse võlu Õiguse ja Õigluse puhul on kadumas. Ja inflatsioon, majandusraskused mõjutavad ka Poola inimesi ja samal ajal nad nägid, et sotsiaaltoetusi enam väga palju juurde lisada ei ole võimalik. Lisaks saatsid Õiguse ja Õigluse kampaaniat skandaalid, mis neile kasuks ei tulnud, ja võib-olla nad keerasid ka ise natukene vinti üle, näiteks kas või Ukraina viljatüli üles tõstes," lisas ajakirjanik.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"