Esmaste läbitöötatud andmete põhjal ei ole juhtumi puhul alust kriminaalmenetluse alustamiseks, ütles ERR-ile riigiprokurör Alan Rüütel.

Rüütli sõnul oli ajakirjanduses ilmunud info kohaselt tegemist üksikute tavapäratute tankimistega, mille puhul ei ole praegustel andmetel alust arvata, et kuluhüvitisi oleks sihilikult kuritarvitatud.

"Samuti ei ületa ajakirjanduses viidatud üksikute tankimiste võimalik kahju kuriteo alampiiri ehk 200 eurot. Kui ilmneb uut informatsiooni, milles on viited võimalikule süsteemsele või sihilikule kuritarvitamisele, siis hindame seda informatsiooni uuesti," lisas ta.

Rüütel selgitas, et kuna Grüntahli juhtumi puhul viitasid andmed üksikute juhtumite asemel süsteemsele mustrile, mille puhul olid nii ajaperiood, kütuse kogused kui ka võimalik kahju suuremad, siis sel juhul oli alus asjaolude selgitamiseks alustada kriminaalmenetlust. "Küll aga tuleb kriminaalmenetluses veel välja selgitada, kas riigikogu liikme kasutusse antud kütusekaarti on süsteemselt või sihilikult kuritarvitatud või mitte. Praegu kahtlustust esitatud ei ole," märkis Rüütel.

Eesti Ekspress kirjutas 21. oktoobril, et lisaks Grünthalile on EKRE-sse kuuluva endise riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ja Reformierakonna liikme Andrus Seeme kütusekaarti kasutatud tankimiseks, kui saadikud on olnud parasjagu tõendatult olnud tööasjadega ametis.

Põlluaas põhjendas kütusekaardi kasutamist sellega, et abikaasa tankis ta autot. Seeme ütles Ekspressile, et tema oma kütusekaarti kellegi teise kätte andnud ei ole ja ei osanud selgitada, kuidas ta justkui oleks saanud olla kahes kohas korraga.

EKRE-st välja astunud Kalle Grünthal on käinud riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ees ütlusi andmas seoses kuluhüvitiste kasutamisega. Komisjoni liikme Priit Sibula sõnul Grünthal sisuliste ütluste andmisest loobus, viidates algatatud kriminaalmenetlusele.