Jaanuaris välja kuulutatud toetus oli ette nähtud selleks, et luua rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahel, mille tulemusel hakataks vesinikku kasutama transpordisektoris kütusena või keemiatööstuses, kus rohevesinikust toodetaks lähteained. Taotlusi sai esitada kuni 28. augustini.

KIK-is vesinikutoetusega tegelev projektikoordinaator Tiiu Noormaa ütles ERR-ile, et taotlusi laekus neli ja praegu on käimas nende hindamine.

Toetus tuleb taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest ja hiljemalt 2026. aasta teiseks kvartaliks tuleb taastuvatel energiaallikatel põhinevatesse rohevesiniku tehnoloogiatesse tehtavateks investeeringuteks välja maksta 49,49 miljonit eurot, sest nii on kokku lepitud taastekavas. Sellise summa eest aga KIK-ile taotlusi ei laekunud.

"Täna on veel vara öelda, millises summas KIK rahastusotsuseid teeb, sest, nagu öeldud, taotlused on hindamisel. Lõplik summa selgub aasta lõpuks," tõdes Noormaa.

Taotlejate vähene huvi oli Noormaa sõnul kindlasti mõjutatud taaste- ja vastupidavusrahastu tingimustest. Nende kohaselt peab projekt koosnema tervikahelast ehk transpordisektori puhul rohevesiniku tootmisest, mis tähendab tootmisüksuste rajamist, tarnimisest, milleks on vaja tanklaid, ja tarbimisest ehk sõidukite soetamisest.

Keemiatööstuse projektide puhul tähendab tervikahela nõue, et tuleb rajada rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus.

Ka ajakava on tingimuste tõttu pingeline: rohevesiniku tootmisüksus peab olema kasutusvalmis hiljemalt 2025. aasta kolmanda kvartali lõpuks ja kogu projekt 2026. aasta märtsi alguseks.

Lisaks on tegemist riigiabiga ja Noormaa tõi välja, et sellel ajal, kui toetuse andmise tingimusi koostati ja taotlusvoor välja kuulutati, olid üldise grupierandi määruse tingimused parajasti muutmisel. Määrus jõustus juuni lõpus, kuid erines esialgsest versioonist, nii et rohevesiniku tootmisüksuse toetuse määr oli tunduvalt väiksem – esialgse saja protsendi asemel on nüüd võimalik anda riigiabi vaid 45 protsendile investeeringukuludest.

"Toetuse andmise tingimusi tuli muuta, taotluste esitamise tähtaega pikendada, millest tulenevalt lühenes investeeringu läbiviimise aeg ja suurenes taotlejate omaosaluse summa," tõdes Noormaa.

Vesinikuühing soovitab parvlaevade abil tarbimist suurendada

Eesti vesinikutehnoloogiate ühing saatis eelmisel nädalal kliimaministrile ja regionaalministrile kirja, kus juhtis tähelepanu sellele, et Eestis sisuliselt puudub vesiniku tootmine ja tarbimine.

Kasin huvi KIK-i toetusmeetme vastu tuleneb ühingu hinnangul just sellest, et väikeste tarbimismahtude tõttu tuleb toodetud rohevesiniku kilohind liiga kõrge.

Kui sinna juurde lisada veel ka lisakulutused vesiniku transpordisõidukitele ja jaotustaristule, siis ei kata pakutav toetus seda vahet ära, leiab vesinikuühing, kes näeb lahendust selles, et vesinikutarbimise suurendamiseks tuleks see kasutusele võtta parvlaevade kütusena.

2026. aastal peaks suursaarte ja mandri vahelistele liinidele jõudma uus hübriidparvlaev ning ühing leiab, et selle operaatorile tuleks seada kohustus kasutada Kuivastu-Virtsu liinil rohevesinikku sellises mahus, mis tagaks hübriidparvlaeva kasutamise igal ajal tehniliselt optimaalseimas töörežiimis. See tähendaks riigilaevastiku hinnangul umbes 150-tonnist aastast rohevesinikukogust.

Lisaks tuleks ühingu ettepanekul kasutada uut hübriidparvlaeva osa ajast ka Rohuküla-Heltermaa liinil ja kui laev teeks seda pool aastast, kuluks rohevesinikku aastas umbes 300 tonni. Samuti tuleks vesinikukütusele üle viia Kihnu, Soela ja Vormsi parvlaevad, milleks kokku kuluks 210 tonni aastas.

"Kõik need ettepanekud kokku tähendaks aastas 660-tonnist rohevesiniku tarbimismahtu, mille tootmiseks on vaja hinnanguliselt viie-kuuemegavatist elektrolüüserit. Selline maht võimaldaks ka Eesti vesinikutootjatel osa saada Euroopa Liidu Innovatsioonifondi poolt korraldatavast vesinikupanga oksjonist, kus on seatud elektrolüüseri minimaalseks võimsuseks viis megavatti. See toetus võimaldaks Eesti tarbijatele vesiniku lõpphinda alla tuua kuni 4,5 eurot kilogrammi kohta," teatas ühing.

KIK kavatseb toetuse andmise tingimusi muuta

Tiiu Noormaa ütles, et KIK on koos kliimaministeeriumiga koostanud kava, mis aitaks taastekava eesmärki siiski täita. Plaani kohaselt muudetakse toetuse andmise tingimusi ja eelnõu, mis seda võimaldab, ootab kuni 14. novembrini asjassepuutuvate ametkondade kooskõlastusi.

"Kui määrus jõustub, kuulutab KIK välja uue taotlusvooru, sedapuhku ainult transpordisektorile. See võimaldab pisut lihtsustada toetuse andmise tingimusi, samuti annab see võimaluse osaleda parvlaevade projektidel. Tõsi küll, ainult juhul, kui tagatud on tervikahel, mis valmib tähtajaks 2026," nentis Noormaa.

Määruse muudatusega on ka lõpptähtaega pikendatud maksimaalse võimaliku ajani ehk 1. juunini 2026.

Vesinikuühingu ettepaneku kohta ütles Noormaa, et parvlaev peaks toetuse saamiseks kasutama ainult rohevesinikku, nagu teisedki sõidukid, mida taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust toetatakse.

"Tervikahela kõikidele osadele toetust taotlema ei pea, aga tervik peab sellegipoolest olema tähtajaks kasutusvalmis," selgitas ta.

Lisaks on KIK-il plaanis pärast seda, kui taotluste vastavushindamine novembris läbi saab, alustada vastavaks tunnistatud taotluste esitajatega läbirääkimisi, kas ja kuidas oleks võimalik toetatavaid tegevusi laiendada.

"Kui taotlejad ettepanekuga nõustuvad, hindab KIK ka lisanduva mahu vastavust määruse nõuetele, sealhulgas hindamiskriteeriumide alusel," selgitas Noormaa.

2021. aastal sai KIK-ilt CO2 vahenditest umbes viis miljonit eurot toetust Utilitas, kes ehitab koos partneritega Tallinnasse biomassipõhise taastuvelektril töötava elektrolüüseri, kaks tanklat ning ostab 30 vesinikul töötavat sõiduautot, mille rendib taksona kastumiseks välja. Tööde lõpptähtaeg on 2024. aasta lõpus.