Eesti vesinikutehnoloogiate ühingu eestvõttel näidati esmaspäeval Tallinna Linnatranspordile esimest vesinikul sõitvat linnabussi, mis teeb liinil ka tasuta testsõidu. Kui diiselbuss maksab umbes 350 000 eurot ja elektribuss 550 000, siis vesinikubussi hind küünib 700 000 euroni.

"Kui vesinikutehnoloogia hind kukub kaks korda, siis me oleme nõus kaaluma sellise bussi kasutuselevõttu. Siis me võiks rääkida umbes seitsme aasta pärast," ütles TLT teenindusdirektor Hannes Falten.

Vesiniku tankimisvõimalus on Eestis olematu. Praegu Eestis ühtegi laadimisvõimalust ei ole, ütles Falten.

"Meil on järgmise aasta lõpus Tallinnas olemas kaks esimest vesinikutanklat, mis tähendab, et me saame hakata endale soetama vesinikusõiduautosid, samas me saame proovida ühte, või kahte või kolme vesinikubussi, sest tankimisvõimalus, mida enne ei olnud, saab olema," lausus vesinikuühingu tegevjuht Ain Laidoja.

Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe  Arvi Hamburgi sõnul on aga vesiniku tootmine väga kallis.    

"Probleem on lihtsalt selles, et liiga kallis on, ja pakkumist ei ole. Kiloga müüakse vesinikku ja hind on umbes kaheksa kuni kümme eurot kilo," ütles Hamburg.

Võrdluseks: elektri hind teisipäevaks on börsil seitse senti kilovatt-tunni eest. Vesinikusõiduk on aga sisuliselt elektriauto, mis elektri tootmiseks kasutab vesinikku. Gaasi tootmisel on hoiustamiskaod ja veeldamiskulud, kuid kõige suurem on energiakulu. Vesiniku toomiseks kulub 50 ühikut elektrit, kuid sellest uuesti elektrit tehes saame vastu alla poole elektrienergiat.

"Ma siiski eeldan, et vesinikku toota selleks, et salvestada elektrit ja uuesti toota, see on ikka väga kauge ja väga-väga nüri perspektiiv . Eeldatavasti esimene asi vesiniku tootmisel on metallurgia, keemiatööstus, siis järgnevad transport, rasketransport," lausus Hamburg.

Hamburg prognoosis, et  laevad ja rongid saaksid ehk vesinikku kasutada seitsme aasta pärast. Kergesõidukid ja linnatransport  rohkem kui kümne aasta pärast.