Pärast majandusmulli lõhkemisest 1990. aastate alguses elas Jaapan läbi majanduse stagnatsiooniperioodi, mida algselt nimetati kaotatud kümnendiks ja nüüd isegi kaotatud kaheks kümnendiks. Majanduse käivitamiseks ja tarbimise taastamiseks esitas oma ettepaneku Abenomicsi strateegiana endine peaminister Shinzo Abe ja nüüd on sama uue kapitalismi lipu all teinud Jaapani praegune peaminister Fumio Kishida.

Probleemid, millega Jaapan rinda pistab, on tõsised: vananev rahvastik, sellega kaasnev tarbimisvõimekuse langus, tihtipeale aeglane otsustusprotsess ning keskendumine stabiilsusele kiiresti muutuvas maailmas. Neid probleeme on Jaapanile tihti ette heidetud, kuid üha keriva globaalse ebastabiilsuse taustal nähakse mitmeid eelnevalt nõrkuseks peetud aspekte nüüd uues valguses, mis on ettevõtjate silmis asunud kasvatama Jaapani atraktiivsust.

Tõsi, suurt majanduskasvu Jaapanis ei prognoosita. Jaapan on aeglane muutuma ja jääb oma põhjalikult läbi kaalutud ja kollektiivsele otsustusprotsessile truuks, kuid maailm on muutumas. Mõneti ebastabiilne geopoliitiline ning majanduslik olukord mitmel pool maailmas on tinginud selle, et Jaapan pakub oma aeglaselt muutuva poliitilise ja majandusliku keskkonnaga stabiilsust, jõukat ja ostujõulist turgu ning usaldusväärseid investorsuhteid.

Seda, et pikalt koroonapandeemia tõttu suletud olnud riigi vastu on tekkinud suur huvi, on märgata Tokyos asuva Eesti suursaatkonna töös, kuid mitte ainult. Sarnast trendi on märganud ka meie kolleegid eriti Euroopa, kuid ka teiste piirkondade saatkondades.

Kui tavapärane turism Eesti ja Jaapani vahel veel taastunud ei ole, sest jaapanlased ise eelistavad hetkel reisida Aasiasse ja lähiriikidesse, siis äriturismi puhul on tajutav jõuline kasv. Ärieesmärkidel Jaapanit külastatavate delegatsioonide arv on alates suve lõpust kasvanud plahvatuslikult ning põhjuseks on just stabiilne keskkond, jätkuvalt jõukas turg ja vajadus aastate jooksul juba sisse töötatud kontaktidega aktiivselt tegeleda.

Usaldusväärsete investor- ja kaubandussuhete seisukohast on Jaapan Eestile Aasias üks kõige olulisemaid partnereid ja kaubanduse ülejääk on märkimisväärselt Eesti kasuks. See ei ole sündinud üleöö, vaid aastakümnete pikkuse töö tulemusena, mida on teinud nii Eesti ettevõtjad, Jaapani fännid kui ka Eesti riigiasutused.

Kaupade ja teenuste eksport Jaapanisse on kerkinud 76 miljoni euro tasemelt aastal 2013 ca 176,5 miljoni euroni aastaks 2022 ning Jaapani investorite huvi Eesti ettevõtete ja tehnoloogiate vastu aina kasvab.

Selle protsessi käigus on Eesti ettevõtetel tekkinud märkimisväärne kontaktide võrgustik ning kogemuste pagas, mida ei maksa alahinnata. Nii saatkonnal Tokyos kui ka EAS-i ja KredExi ühendasutusel Tallinnas on ärikontaktide võrgustik, kuid ettevõtete valduses olev infopagas on veelgi rikkalikum. Soovitame Jaapani suunas pilku pööraval ettevõttel suhelda teiste juba kogemust omavate ettevõtjatega Eestis, kuid pöörduda ka meie poole saatkonnas.

Kui eelnevalt sai viidatud Jaapani probleemidele, mis kaasnevad rahvastiku vananemise ja kahanevate turgudega, siis samal ajal on need tekitanud ka täiendavaid uusi võimalusi. Ettevõtted nagu Miltton Events, AuveTech ja Cybexer on neid aktiivselt ära kasutamas. AuveTechi isesõitvad autod lahendavad näiteks probleemi, mis on seotud vananeva rahvastikuga ja kriitilistel või nn viimase miili lõikudel transporditeenuse pakkumiseks, kui töökäsi napib.

Tulles tagasi geopoliitiliselt turbulentse keskkonna juurde, on oluline meeles pidada, et Jaapan on meie usaldusväärne partner. Mõtleme sarnaselt globaalsest julgeolekuolukorrast ning väärtustame sarnast maailmapilti ja riikidevahelisi suhteid. See vähendab äritegemise riske ja toetab pikaajaliste ärisuhete arendamist ja planeerimist.